Heinlaid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P ENE lk nr |
PResümee puudub |
||
31. rida:
Heinlaid on [[Hiiumaa laiud|Hiiumaa laidudest]] suurim. Saart katavad valdavalt [[männik]], mis hakkas kasvama [[19. sajand]]i lõpus, ja [[niit|niidud]]. Eestis harva esineval männi[[puisniit|puisniidul]] kasvavad näiteks [[aasnelk]], [[asparhernes]] ja [[emaputk]]<ref>Heinlaid. – ''ENE : Eesti nõukogude entsüklopeedia. 2. köide, E-herm''. [[Tallinn]], [[1970]], lk 538</ref>.
Aluspõhi koosneb [[Raikküla lade]]me [[lubjakivi]]st. [[Pinnakate]] on väga õhuke.
Saarel pesitseb [[merikotkas]].<ref>[[Tiina Peil]], [[Urve Ratas]], [[Elle Roosaluste]]. [http://www.hiiuloodus.ee/doc.php?1105 Looduslik mitmekesisus ja loodushoid. – ''Uurimisretked Väinamere laidudele'', Keskkonnainvesteeringute Keskus 2007] (pdf), lk 63, vaadatud 10.01.2009.</ref>
| |||