Helju Rebane: erinevus redaktsioonide vahel

'''Helju Rebane''' (sündinud [[18. juuli]]l [[1948]] [[Tallinn]]as) on [[eestlased|eesti]] [[proosa|prosaist]], kes on avaldanud oma loomingut eesti ja vene keeles.

==Elulugu==
Õppis [[1955]]-[[1959]] [[Tartu]] 1. ja [[1959]]-[[1966]] 5. keskkoolis ning [[1966]]-[[1971]] [[TÜ|TRÜ]] matemaatikateaduskonnas, lõpetas teoreetilise [[matemaatika]] erialal; oli aastatel [[1973]]-[[1976]] Moskva Riikliku Ülikooli [[aspirant]] . Töötas [[TÜ|TRÜ]] [[loogika]] ja [[psühholoogia]] kateedris [[1972]]-[[1973]], Moskvas õppejõuna NSV Liidu [[Teadus]]e- ja Tehnikakomitee Juhtimisprobleemide Instituudis [[1974]]-[[1980]] ja VNFSV Tervishoiuministeeriumi arvutuskeskuses vaneminsenerina [[1981]]-[[1983]], hiljem oli vabakutseline literaat [[Moskva]]s.

==Looming==
[[Debüüt|Debüteeris]] jutustusega „Väike kohvik“ ([[1981]]), mida premeeriti [[1983]] „Nooruse“ jutuvõistlusel, avaldas novellikogu „Väike kohvik“ ([[1986]]). Tema loomingut on avaldatud ajakirjades "Looming" ja "Noorus". Tema mõned jutustused on tõlgitud [[vene keel]]de. Helju Rebane käsitleb tänapäeva linlaste elu, näidates võõrandumist, üksindust ja sotsiaalset tuimust. Realistike stseenide kõrval kasutab Helju Rebane meelsasti ulmekirjaduse võtteid ning püüdleb filosoofiliste järelduste poole.