Nikaia I kirikukogu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kal (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''Esimene Nikaia kirikukogu''' peeti [[Nikaia]]s, tänapäeva [[Türgi]] aladel, [[20. mai]] kuni [[25. juuli]]l [[325]]. Selle kutsus kokku Rooma keiser [[Constantinus I]] 325. aastal. Tegemist oli esimese oikumeenilise, kõiki kristlikke piiskoppe ühendava konverentsiga. I Nikaia kirikukogu on tähtsaim [[kontsiil]] kirikuajaloos, selle tulemusena moodustati esimene ühtne kristlik doktriin, [[Nikaia usutunnistus]], millele põhinevad ka hilisemate kirikukogude otsused.
 
Kontsiil kutsuti kokku, et lahendada AlexandriaAleksandria kirikus tekkinud erimeelsusi [[Jeesus]]e olemuse kohta ja tema suhte kohta Jumal-isagaIsaga. Sooviti otsustada, kas Jeesusel on sama olemus/substants (''ousia'') kui Jumal-Isal või sarnane. AlexandriaAleksandria Alexander ja Athanasius[[Athanasios]] väitsid, et Jeesus ja Jumal on oma olemuselt üks ([[monofüsiitlus]]). Nende vastane oli populaarne piiskop Arius[[Areios]], kes väitis, et Jeesus ei ole Jumalaga üks, vaid lihtsalt ''sarnase'' olemusega. Kirikukogu hääletas üksmeelselt Ariuse vastu (vaid kaks olid poolt) ning pooldas Athanasiuse ja AlexandriaAleksandria Alexanderi seisukohta. Hääletamine ei olnud õiglane, paljudel AriuseAreiose pooldajatel takistati kirikukogule jõudmist, tohutu tähtis oli ka keisri enese isiklik arvamus, kes kontsiilil samuti viibis. Constantinus andis selgelt mõista, et ei suhtu soosivalt AriuseAreiose pooldajatesse, seetõttu juba pelgalt Constantinuse soosingu võitmiseks paljud hääletasid AriuseAreiose vastu. AriuseAreiose pooldajaid siiski kirikukogu otsusega vaikima panna ei suudetud, [[arianism|ariaanide]] ketserlik liikumine oli väga elujõuline ning võimas läbi terve esimese aastatuhande.
 
Teine asi, mida Nikaia kirikukogul arutati, oli [[ülestõusmispühad]]e (paasapühad) kuupäeva kindlaks määramine. Tegemist oli tähtsaima pühaga kristlikus kalendris ning [[4. sajand]]il valitsesid suured erimeelsused pühade toimumise aja kohta kõikjal [[impeerium]]is. Kirikukogu otsustas, et Jeesuse ülestõusmist tuleb tähistada esimesel pühapäeval pärast esimest täiskuuööd, mis järgneb [[kevadine pööripäev|kevadisele pööripäevale]]. See langes teisele kuupäevale kui juutide paasapühad, mis oligi eesmärk- sooviti vastanduda juutidele.