Erinevus lehekülje "Eestimaa kubermanguvalitsus" redaktsioonide vahel

resümee puudub
(Uus lehekülg: '''Eestimaa kubermanguvalitsus''' oli aastail 1722 kuni 1917 Põhja-Eesti piirkonnas tegutsenud Venemaa keisririigi haldusasutus, mille juht oli kuberne...)
 
'''Eestimaa kubermanguvalitsus''' oli aastail [[1722]] kuni [[1917]] Põhja-Eesti piirkonnas tegutsenud [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] haldusasutus, mille juht oli kuberner.
 
[[Eestimaa kuberner]]i ametikoht loodi [[Senat]]i 03.07.1783. a ukaasiga, seoses 07.11.1775. aasta kubermanguseaduse laiendamisega Eestimaa kubermangule. Senati 03.12.1783 ukaasiga asutati (Reveli) [[Tallinna asehalduskond]], mille kõrgemaks administratiivasutuseks sai Tallinna Asehalduskonna Valitsus eesotsas kuberneriga. Kuberner vastutas kõigi kohalike asutuste tegevuse eest, talle allusid ka kohalik sõjavägi ja politsei. 1796 ukaasiga likvideeriti Tallinna asehalduskond, säilis kubermanguvalitsus eesotsas [[Eestimaa tsiviilkuberner]]iga. Kuni 1802. a allus kuberner [[Senat (Venemaa Keisririik)|Senat]]ile ja alates 1802. a-st [[Venemaa keisririigi Siseministeerium]]ile. Samast ajast loodi kuberneri juurde asjaajamise kordineerimiseks kantselei. Kuberneri võim laienes kõigile kohalikele asutustele.
 
Kuberner seisis kubermanguvalitsuse eesotsas, mis muutus sisuliselt kuberneri täidesaatvaks organiks. Kuberner oli ka enamuse kubermangu komiteede ja komisjonide esimeheks:
* talurahvaasjade komisjon (aastail 1893-1917) (''по делам крестьянского управления'');
* linnaasjade komisjon (1877-1917);
* vabrikute ja mäeasjanduse komisjon (1894-1917);
* väeteenistuse komisjon (1874-1917) (''по делам воинской повинности '');
* metsakaitse komitee (1888-1917).
 
== Juhid ja organisatsioon ==
* kubermangu maamõõtja ja arhidektor.
** linnades oli ette nähtud komandandi ametikoht, komandandi puudumisel täitis neid ülesandeid (''городничий.)''
 
Algselt polnud kuberneri kantseleil iseseivaid koosseise ja struktuurseid alajaotusi, välja arvatud kuberneri juures olev eriline sekretär ja paar kantseleiametnikku, kelle ülesandeks oli salajase kirjavahetuse pidamine. 1794. a moodustati viimastest iseseisev „salajane osa”.
 
1852. a ukaasiga kinnistati kuberneri kantselei koosseisud — kaks lauaülemat kahe abilisega, neli kirjutajat ja kaks ametnikku erilisteks vajadusteks.
 
1865. a kuberneri kantselei koosseisud muutusid. Struktuursete osadena tekkisid:
* aruande- ja (1852-1917) palvekirjade lauad (1868-1885), mis 1886. a nimetati ümber korraldavaks;
* salajane (1868-1915),
* linnade (1877-1917) ja
* toiduainelauad (1846-1869);
* passi ekspeditsioon moodustati 1863. a ja muudeti 1873. a lauaks.
Peale laudade tegutsesid kantselei juures ajutised ja alalised komisjonid ning komiteed:
* Eestimaa Kubermangu Rõugepanemise Komitee (1852-1883);
* Kubermangu Rahvatervise komitee (1865-1871);
* Eestimaa Varustuskomisjon (1824-1843);
* Tallinna Ümbruse Teede Korrastamise Komisjon (1852-1855);
* Kambi ja Raasiku Mõisate Komisjon (1849-1851).
 
Eestimaa kuberner tagandati ametist [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutise Valitsus]]e määrusega 04.03.1917 ja asendati kubermangukomissariga.
 
===Valdades===
* vallakohus
<references/>
 
== Välislingid ==
* [http://www.eha.ee/fondiloend/frames/fond_prop.php?id=9, Eestimaa kuberneri kantselei]
== Vaata ka ==
* [[Eestimaa kubernerid]]
 
* [[Eestimaa valitsejad]]
[[Kategooria:Eesti ajalugu]]
69 350

muudatust