Kõrboja peremees: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{Raamatu info
'''"Kõrboja peremees"''' on [[A. H. Tammsaare]] [[romaan]] (kirjutatud [[1922]]). ▼
| nimi = Kõrboja peremees
| autor = [[A. H. Tammsaare]]
| riik = [[Eesti]]
| keel = [[eesti keel|eesti]]
| žanr = [[romaan]]
| kirjastaja = Maa
| avald_kuup = 1922
| lehekülgi = 176
}}
==Sisukokkuvõte==
23. rida ⟶ 33. rida:
==Tõlgendused==
Nõukogudeaegne kirjandusteadus tõstis "Kõrboja peremehe" juures esile küla sotsiaalsete vastuolude ning ebavõrdsuse kujutamist. Mõned kirjandusteadlased on märkinud, et tegemist on n-ö väikse romaaniga, mis keskendub inimsuhete lüürilisele portreteerimisele ilma sügavama sotsiaalse või psühholoogilise kunstilise üldistuse taotluseta. Uuemad tõlgendused viitavad romaani täpsele vormilisele läbikomponeeritusele ja piibliainelisele sümbolikeelele.▼
▲Mõned kirjandusteadlased on märkinud, et tegemist on n-ö väikse romaaniga, mis keskendub inimsuhete lüürilisele portreteerimisele ilma sügavama sotsiaalse või psühholoogilise kunstilise üldistuse taotluseta.
==Teatritükid ja film==
Romaani ainetel on tehtud teatritükke ja film
*"[[Kõrboja peremees (näidend)|Kõrboja peremees]]" (1937) – [[Andres Särev]]i dramatiseering 3 vaatuses, 7 pildis.
*"[[Kõrboja peremees (film)|Kõrboja peremees]]" (1979) – [[Leida Laius]]e mängufilm.
==Välislingid==
▲Enamasti analüüsitakse "Kõrboja peremeest" järgmiste teemade vaatenurgast:
{{vikitsitaat|Kõrboja peremees}}
*[[Maarja Vaino]], "[http://www.epl.ee/artikkel/405433 Lugedes kaduma läinud "Kõrboja peremees"]". [[Eesti Päevaleht]], [[26. oktoober]], [[2007]].
▲1) Peremehe teema. Katku Jüri on illusioonideta kangekaelne töömurdja, kes ei usu uuendustesse. Irratsionaalsest vimmast "võõraste" vastu keeldub ka väga soodsast tehingust, mis võimaldanuks ehk mujal paremini aslustada. Kõrboja Rein on unistaja, kellel ei jätku oma visioonide ellu viimiseks energiat ning kes pooleldi vastu tahtmist peremeheks saanuna loodab mingile välisele jõule.
▲2) Küla sotsiaalne portree. Küla ühtaegu ihkab ja kardab muutuda, energiapuhangud vahelduvad umbejooksmise tundega. Anna on süsteemiväline nähtus, kaanonite lõhkuja, "naine, kes kannab korraga seelikut ja pükse" ja tekitab nii pilget kui respekti.
▲3) Villu viljatud püüdlused. Villut ei taha olla oma konservatiivse ja vimmaka ning venda temale eelistanud isa jälgedes käija ja traditsiooni jätkaja, vaid ise millegi algataja ja looja, ihates, nagu teismeline poiss, ühtaegu nii isa heakskiitu kui autonoomsust temast. Aga tema metsikus ja afektide pidurdamatus toob kaasa sündmuste ahela, mis teeb ta Kõrboja ja lõpuks üldse elu jaoks kõlbmatuks - isa heakskiitu suudab ta leida ainult surmas.
▲4) Armastuskolmnurk. Eevi on naine, kellega on lihtne - hell, tundeline, andestav, armastav. Anna on keeruline - ilutu, pikk, haritud, mõjub ebanaiselikuna. Eevi pakub võimalust silma paista enda mehena, Anna pakub võimalust silma paista Kõrboja peremehena. Villu on pidurdamatu looduslaps, keda tsiviliseeritud Anna ühtaegu paelub ja heidutab.
[[Kategooria:Eesti romaanid]]
| |||