Saksa-Rooma keiser pidas end analoogselt [[Karl Suur]]ega [[Rooma]] imperaatorite järglaseks ning võimsaimaks [[vürst]]iks [[Euroopa]]s. KeskajalKeskaegsele seeinimesele vahelkehastas niikeiser Rooma impeeriumi oligijätkuvust, kuidmis pärastpidi [[Kolmekümneaastanekestma sõda|Kolmekümneaastastkuni sõda]]Viimsekohtupäevani. muutusEriti keisrikõrgkeskaega võimiseloomustas pigempidev sümboolseks.võitlus Saksamaapaavstide vürstidja saidkeisrite täieliku iseseisvusevahel, keiserkuna olikumbki vaidpidas formaalseltend nendeRooma lääniisand.impeeriumi Keisritõeliseks tiitelpärijaks kadusning 1806.soovis aastalilmalikku koosning keisririigiga,vaimulikku kuivõimu [[Napoleonenda I]]institutsiooni selle kaotasühendada. ViimasestViimased Saksa-Roomasuuremad keisristlahkhelid keisri ja paavsti vahel olid [[Franz16. IIsajand]]i Josephteisel Karlveerandil (Saksa-Roomamille keiser)|Franztulemuseks II-st]]oli sainäiteks esimeneka '''''[[AustriaSacco di Roma]]'''''), keiserhiljem Franzkonsolideerusid I.nad Seegaühises võib tänapäeva Austriat pidada Rooma impeeriumivõitluses järeltulijaksprotestantismiga.
Pärast [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastast sõda]] muutus keisri võim pigem sümboolseks. Saksamaa vürstid said täieliku iseseisvuse, keiser oli vaid formaalselt nende lääniisand, säilitades võimu vaid oma pärusvalduste üle. Keisri tiitel kadus 1806. aastal koos keisririigiga, kui [[Napoleon I]] selle kaotas. Viimasest Saksa-Rooma keisrist [[Franz II Joseph Karl (Saksa-Rooma keiser)|Franz II-st]] sai esimene [[Austria]] keiser Franz I. Seega võib tänapäeva Austriat pidada Rooma impeeriumi järeltulijaks.
