Ava peamenüü

Muudatused

Suurus jäi samaks, 10 aasta eest
resümee puudub
'''Suur-Kaukasuse''' põhjakülje madalamad alad on kaetud tamme-, vahtra-, saare- ja valgepöögimetsadega, kõrgemal kasvavad kask ja mänd. Mõned madalamad alad on kaetud steppide ja rohumaadega. Loodeküljel kasvab ka kuusk ja nulg. Umbes 2000 m kõrgusel merest algab mägimaastik. Igilumi ja liustikud algavad enamasti umbes 2800-3000 m kõrgusel. Kaguküljel kasvavad pöök, tamm, vaher, valgepöök ja saar. Pöögimetsad domineerivad enamasti kõrgematel aladel. Edelakülje madalamatel aladel on esindatud pukspuu, tamm, kask, valgepöök, kastan ja jalakas, kõrgematel aladel okaspuu- ja segametsad (kuusk, nulg ja pöök). Lõunakülje mägitsoon ulatub kuni 2800 m kõrgusele merepinnast, lumepiir ja liustikud algavad 3000-3500-st meetrist.
 
'''Väike-Kaukasuse''' põhja- ja läänekülgede madalamatel aladel laiuvad heitlehised ja laialehised metsad, kõrgematel aladel sega- ja okaspuumetsad, ka pöögimetsad. Lõunakülge katavad rohumaad ja stepid kuni 2500 m kõrgusele. Selle regiooni kõrgeimatel aladel laiuvad ka mägi-rohumaad. Vulkaanilised- ja teised kivimoodustised on laialtlevinud. Vulkaaniline ala laiub üle suure ala Lõuna-Gruusiast Armeenia ja Edela-Aserbaidzaanini. Silmapaistvamad mäetipud on Mt. Aragats, Didi Abuli, Samsari jt. AlalaeAlale annavad iseloomu vulkaanilised platood, laavavood, vulkaanilised järved, vulkaanilised koonused ja teised tunnusjooned. Väike-Kaukasuses napib liustikke, mis on Suur-Kaukasuses tavalised.
 
 
2

muudatust