Laava: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Siim (arutelu | kaastöö)
Siim (arutelu | kaastöö)
28. rida:
Tekkiva laava kogus sõltub [[VEI-indeks|vulkaanipurske võimsusest]], kestusest ning laava koostisest. Võimsaimad laavavoolud, mille teket inimene on kirjeldanud, on seotud [[1783]]. aasta [[Laki vulkaan]]i purskega [[Island]]il. Laki on [[lõhevulkaan]] ning tookord avatud lõhe pikkuseks oli 25 km ja väljapaiskunud laava koguseks ligikaudu 12 km³.
 
Ulatuslikud basaltsed laavavoolud on palju tavalisemad [[Happeline kivim|happelisematest]] laavavooludest. See ei tähenda, et happelise magmaga vulkaanipursked poleks võimsad, pigem vastupidi, just happelise magma korral kipub pursketegevus olema lühemaajalisem, kuid see-eest väga võimas. Happelise magma korral tekivad tihti nn [[Pliinia-tüüpi vulkaanipurse|pliinia-tüüpi pursked]] ([[Plinius noorem]]a järgi, kes seda tüüpi purset kirjas [[Tacitus]]ele esimesena kirjeldas). Sellised pursked on omased peamiselt [[subduktsioonivöönd]]ite [[vulkanism]]ile. Vedelamad basaltsed laavavoolud tekivad aga [[Kuum täpp|kuuma täpi]] või [[ookeani keskahelik]]uga seotud [[Geotektoonikatektooniline režiim|tektoonilises režiimis]] situatsioonis.
 
Basaltne laavavool võib äärmuslikul juhul liikuda väga kiiresti, rohkem kui 15 m/s. Kui ränirikas laava üldse voolab, siis palju aeglasemalt, näiteks 50 meetrit päevas. Reeglina on siiski ükskõik missuguse laava liikumiskiirus piisavalt väike, et inimene jõuaks tema teelt ilma probleemideta põgeneda.