Redaktsioon: 7. november 2008, kell 19:24 redigeeri Athanasius Soter (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 12 937 muudatust P →‎Vaata ka ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 25. jaanuar 2009, kell 02:31 redigeeri eemalda Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 085 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
5. rida: Piiskopkond asus [[Kura poolsaar]]el ning selle [[stift]] (piiskopi ilmaliku võimu ala) oli jaotatud [[Liivi ordu]] valdustega kolmeks osaks. Selle keskus oli [[Piltene]]s, suuruseks umbes 4500 km², sealhulgas kuulus selle alla ka [[Ruhnu]] saar. Piiskopkonna [[dlötsees]]i kuulusid orduvaldustest [[Kuldīga komtuurkond\|Kuldīga]] ja [[Vindavi komtuurkond\|Vindavi]] komtuurkonnad ning [[Grobiņa foogtkond\|Grobiņa]] ja [[Kandava foogtkond\|Kandava]] foogtkonnad. Kuramaa piiskopkond loodi [[1234]]. aastal, pärast seda, kui [[~~kuralased~~kurelased]] olid end [[Riia piiskop]]i ja [[Mõõgavendade ordu]] võimu alla andnud. Selle esimesed aastakümned olid siiski äärmiselt ebakindlad, sest ~~kuralased~~kurelased tõusid mitu korda üles ja alles pärast [[1260. aastad\|1260. aastaid]] said piiskopid end stabiilsemalt sisse seada. Tänu sellele ebakindlusele ja [[Modena Wilhelm]]i tegevusele jagati Kuramaa piiskopkonna diötsees ordu ja piiskopi vahel nõnda, et viimane sai sellest ainult 1/3, erinevalt näiteks [[Saare-Lääne piiskop]]ist, kes sai 2/3. Seetõttu oli Kuramaa [[Vana-Liivimaa]] riikidest kõige nõrgem ja langes pea täielikult Liivi ordu mõju alla. Tavaliselt valiti Kuramaa piiskoppideks orduga tihedalt seotud isikuid ning [[13. sajand]]i lõpust alates võeti nad ka [[Saksa ordu]] liikmeiks. Kuramaa piiskopkond oli küllaltki vaene ääremaa ning seal asus vaid kaks linna: [[Aizpute]] ([[saksa keel\|saksa]] ''Hasenpoth''), mis sai linnaõigused [[1385]]. aastal, ja [[Piltene]] (''Pilten''), mis sai linnaks alles [[1557]]. aastal.

Kuramaa piiskopkond: erinevus redaktsioonide vahel