Impaktstruktuur: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
11. rida:
Taevakehad, mis tekitavad impaktstruktuure, on tavaliselt [[Meteoriit|meteoriidid]], aga võib esineda ka [[asteroid]]i või [[Komeet|komeedi]] kokkupõrkeid planetaarse taevakehaga. Meteoriidi poolt põhjustatud impaktstruktuuri nimetatakse '''meteoriidikraatriks'''.
Impaktkraatreid jagatakse [[Lihtkraater|liht-]] ja [[Komplekskraater|komplekskraatriteks]]. Lihtkraater on [[negatiivne pinnavorm]], mille sügavaim koht on kraatri keskel. Kuulus lihtkraater on Barringeri kraater Arizonas, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. Komplekskraatril on aga kraatri keskel [[keskkõrgendik]], mille teket seostatakse [[kivim]]ite [[Elastsus|elastse]] tagasilöögiga vahetult peale [[impaktor]]i põhjustatud ülerõhu taandumist. Lihtkraatrid on väiksemad ning seega ka tekitatud väiksema impaktori poolt. See, kas tekib liht- või komplekskraater, sõltub paljudest asjadest. Näiteks sellest, kas impaktor kukub maismaale või vette, sõltub ka langemisnurgast, langemiskiirusest, suurema taevakeha [[gravitatsioonikiirendus]]est jne. Kõige suuremad lihtkraatrid [[Maa (planeet)|Maa]] pinnal on 20
Impaktsündmuse [[võimsus]] määrab ära ka selle, kas tegemist on [[Löögikraater|löögi-]] või [[Plahvatuskraater|plahvatuskraatriga]]. Plahvatuskraatri korral ei ole impaktorist reeglina kuigi palju säilinud, sest ta [[Aurustumine|aurustus]] kokkupõrkel pea täielikult. Kraatrite ümarast põhiplaanist ei tule järeldada, et impaktorid langesid Maa pinnale vertikaalselt (seda juhtub väga harva), vaid seda nähtust tuleb seostada just impaktplahvatustega. Plahvatuskraatreid põhjustavad impaktorid ise on palju väiksemad kui nende tekitatud struktuurid.
| |||