Erinevus lehekülje "Murenemine" redaktsioonide vahel

Lisatud 18 baiti ,  12 aasta eest
resümee puudub
P (robot lisas: oc:Meteorizacion)
Murenemine ei hõlma murenenud materjali liikumist, vaid ainult selle murenemist kohapeal.
 
'''Füüsikaline murenemine''' on näiteks [[tuuleihe]], mille korral [[tuul]]e poolt kantud [[Liiv|liivaterad]] [[kivim]]eid kulutavad või kaljuprakku voolanud [[vesi]], mis [[Külmumine|külmudes]] paisub ja seeläbi kaljut lõhub.
 
'''Keemiline murenemine''' toimub valdavalt mitmesuguseid [[ioon]]e ja [[Lahustumine|lahustunud]] [[Keemiline ühend|ühendeid]] sisaldava [[Põhjavesi|põhjavee]], aga ka näiteks [[Vihmavesi|vihmavee]] abil. [[Karstumine]] on tüüpiline keemilise murenemise näide, kus veega [[Keemiline reaktsioon|reageerinud]] [[süsinikdioksiid]] on moodustanud [[Süsihape|süsihappe]], mis omakorda reageerib [[lubjakivi]] ehk [[Kaltsiumkarbonaat|kaltsiumkarbonaadiga]].
 
'''Murenemine''' on nn [[eksogeenne protsess]] ehk [[energia]] selleks tuleb [[Päike]]selt.
 
Füüsikaliselt murenenud materjal (näiteks liivaterad) kantakse [[Vooluvesi|voolava vee]], tuule jms poolt murenemispaigast eemale ja [[Settimine|setitatakse]] kusagil mujal [[Sete (geoloogia)|setetena]]. Setetest saab aja jooksul [[settekivim]], mis omakorda võib [[Moone (geoloogia)|moondudes]] muutuda [[moondekivim]]iks ja lõpuks ülessulades saada [[magma]]ks, mis lõpuks [[Kristalliseerumine|kristalliseerub]] [[tardkivim]]ina. Seega on murenemine üks osa [[kivimite ringe]]st. Kivimite [[Paljandumine|paljandumisel]] maapinnal hakkab murenemistsükkel jälle otsast peale.
158

muudatust