Happesademed: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Siim (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Siim (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
5. rida:
[[Destilleeritud vesi|Destilleeritud vee]] pH on seitse. Sellest kõrgema pH-ga vett nimetatakse aluseliseks ja madalamat happeliseks. Sellise jaotuse järgi oleksid siiski pea kõik sademed happesademed, sest [[atmosfäär]]is oleva vee normaalne pH on umbes 5,6. See on happelise reaktsiooniga peamiselt seetõttu, et [[atmosfäär]]is ringlev [[süsinikdioksiid]] on osaliselt atmosfääri veepiiskades lahustunud, moodustades [[Süsihape|süsihappe]] (H<sub>2</sub>CO<sub>3</sub>). Süsihappe [[dissotsiatsioon (keemia)|dissotsiatsiooni]] käigus vabaneb [[Vesi|vette]] [[vesinikioon]]e, mis muudavadki sademed happelisemaks. Lisaks süsinikdioksiidile sisaldab reostamata õhk ka teisi happesust mõjutavaid kemikaale, mistõttu on vihmavee normaalseks happesuseks loetud ka arvu 5,2<ref>Likens, G. E., W. C. Keene, J. M. Miller and J. N. Galloway. 1987. Chemistry of precipitation from a remote, terrestrial site in Australia. J. Geophys. Res. 92(D11):13,299-13,314.</ref>.
 
Atmosfäär ei ole homogeense koostisega, mistõttu esinevad tegelikkuses olulised kõrvalekaldumised keskmistest väärtustest. Enamasti jääb sademete pH vahemikku 4,9–6,5. Happelisemate sademete jaotus näitab selgelt, et nende tekkes on peasüü inimesel, sest happesademed langevad peamiselt aladele, mis jäävad suurtest tööstuspiirkondadest allatuult<ref>OliverKemling, JMelissa. EL. (2005). Acid Rain. Entsüklopeedias J. E. Oliver (Toim.), Encyclopedia of World Climatology (Encyclopedia of Earth Sciences Series). Springer. Lk 1–4. ISBN 1402032641</ref>.
 
Happevihma põhjustavad eelkõige [[Väävel|väävli]]- ja [[lämmastik]]oksiidid, mis veega [[Keemiline reaktsioon|reageerides]] moodustavad vastavalt [[Väävelhape|väävel-]] (H<sub>2</sub>SO<sub>4</sub>) ja [[Lämmastikhape|lämmastikhappe]] HNO<sub>3</sub>.