Balti laevastik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida:
{{pooleli}}{{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Sleeve Insignia of the Russian Baltic Fleet.svg|thumb]]
'''Balti Laevastik''' oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] põhiline merejõud 18. kuni 20. sajandini, laevastik moodustati [[Läänemeri|Läänemerel]] [[18. sajand]]il [[Peeter I]] poolt [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal. Esimesteks lahinguristseteks olid merelahingud [[Hanko]] ja [[Granhamnsholm]]i saare juures. AjaBalti jooksulLaevastiku kujunespõhibaasid Baltiolid Laevastikust[[Peterburi]], [[VeneKroonlinn]]aga, Impeerium[[Tallinn]]ia, põhiline[[Paldiski]] merejõud.ja Läti [[Liepaja]] [[sadam]]ad.
 
Balti Laevastiku põhipunktid olid [[Peterburi]], [[Kroonlinn]]aga, [[Tallinn]]a, [[Paldiski]] ja Läti [[Liepaja]] [[sadam]]ad.
 
Peale 1918. aasta veebruari ja oktoobripööret ning Balti riikide ja Soome iseseisvumist oli Balti Laevastiku kodusadamaiks ainult Peterburg ja Kroonlinn.
30. rida ⟶ 28. rida:
*1917 viitseadmiral [[Andrei Maksimov]] (1866–1951) (vene: ''[[:ru:Максимов, Андрей Семёнович|Андрей Семёнович Максимов]]'')
*1917 kontradmiral [[Dmitri Verderevski]] (1873–1947) (vene: ''[[:ru:Вердеревский, Дмитрий Николаевич|Дмитрий Николаевич Вердеревский]]'')
== Balti laevastik ja Eesti[[Oktoobrirevolutsioon]]is ==
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] kaotuste tulemusena oli [[Venemaa Keisririik|Vene Keisririigi]] laevastik taandunud oma Balti mere põhibaasidesse ning ei osalenud lahingutegevuses. Enamik laevastikust oli koondatud kolme laevastikubaasi Eestisse, Soome ja Kroonlinna. Sunnitud tegvusetuses levisid tagalasadamates viibivate madruste seas [[VSDTP]]i ja [[SR]]i agitatsioonitöö tulemusena sotsialistlikud ideed ning rahulolematus kehtiva riigikorraldusega (sõja ajal karmistatud olukord+tsaari isevalitsus). Laiemat kõlapinda omasid madruste seas [[esseerid]]e ning [[bolševikud|bolševike]] ideed. 1917. aasta oktoobriks oli Petrogradi lähedal asuvasse [[Kroonlinn]]a koondunud ligi 690 laevastiku meresõidualust koos 80 000 madrusega.
 
[[24. oktoober]] [[vkj]] [[1917]] [[Petrograd]]is [[Petrogradi Sõja-Revolutsioonikomitee]] juhtimisel toimunud [[Oktoobrirevolutsioon]]is osalesid Balti laevastiku madrused koos Petrogradi linna garnisoni sõduritega vastavalt riigipöördeplaanide strateegiliste side ning transportsõlmede hõivamises, et isoleerida [[Venemaa Ajutine valitsus]] ustavatest väeosadest, mis viibisid rindel. Vastavalt Petrogradi SRK otsusele hõivasid madrused Petrogradi Telegraafiagentuuri hoone, osalesid ka Maria palee, kus asus Venemaa Eelparlament vallutamises. Laevastiku ristleja [[Aurora]] märguande peale toimus [[Talvepalee]]d kaitsvate junkru- ning naispolgu relvitustamine ning Ajutise valitsuse liikmete vahistamisel [[Petrogradi Sõja-Revolutsioonikomitee]] sekretäri [[Vladimir Antonov-Ovsejenko]] osalusel. Peale mida seni [[II Ülevenemaaline Nõukogude Kongress|II Nõukogude Kongress]]il tulemusi ootav [[Vladimir Uljanov]] teavitada kogunenud nõukogude esindajatele riigipöörde toimumisest.
{{vaata|Oktoobrirevolutsioon}}
 
;Nõukogude Liidu Balti Laevastiku juhid
51. rida ⟶ 54. rida:
**Staabiülem 09.1941 - [[Juri Rall]] (1890-1948) (''Ралль Юрий Фёдорович'')[http://tzarskiy-khram.narod.ru/vnanl.html, nr. 350]
 
== Balti laevastik ja Eesti okupeerimine ==
17. juunil 1940 samaaegselt [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude okupatsiooni algusega Eestis]] koos maavägedega saabusid Tallinna reidilt PBL esindaja, kes esitas Eesti sõjaministri abile [[August Traksmaa]]le nõude 2 ööpäeva jooksul vabastada ja anda PBL käsutusse järgmised objektid:
* Sõjaministeeriumi hoone - Pagari 1,
* Merejõudude Staabi hoone- ?,
* mereväe ekipaaž ja selle kasarmud (Морской экипаж и его жилые здания)?
* Teedevalitsus -?,
* Toll - ?,
* Ohvitseride kogu -?,
* Politseiprefektuuri hoone - ?,
* 20 suvilat Pirital ja Nõmmel,
* [[Kalevi pataljonÜksik Jalaväepataljon]]i hooned - ?,
* kogu Eesti õhutõrje kahurvägi,
* ning veel - arsenalide, tehaste, hotellide, teatrite, kinode, kaubamajade, gümnaasiumide, lennuväljade ja elumajade nimekiri Tallinnas <ref>1940 год в Эстонии. Документы и материалы. С. 110—III. </ref> .
== Balti laevastik [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]]is ==
;4. laevastiku juhid
(vene: ''Командующий 4-м ВМФ - Военно-Морским Флотом)
80. rida ⟶ 97. rida:
* [[12. mai]] [[2006]]-2007 viitseadmiral [[Konstantin Sidenko]] (sünd. 1953) (vene: ''Константин Семенович Сиденко'')
* [[6. detsember|6. detsembrist]] [[2007]] viitseadmiral [[Viktor Mardusin]] (sünd. 1958) (''vene: Виктор Николаевич Мардусин'')
 
== Balti laevastik ja Eesti ==
 
17. juunil 1940 samaaegselt [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude okupatsiooni algusega Eestis]] koos maavägedega saabusid Tallinna reidilt PBL esindaja, kes esitas Eesti sõjaministri abile [[August Traksmaa]]le nõude 2 ööpäeva jooksul vabastada ja anda PBL käsutusse järgmised objektid:
* Sõjaministeeriumi hoone - Pagari 1,
* Merejõudude Staabi hoone- ?,
* mereväe ekipaaž ja selle kasarmud (Морской экипаж и его жилые здания)?
* Teedevalitsus -?,
* Toll - ?,
* Ohvitseride kogu -?,
* Politseiprefektuuri hoone - ?,
* 20 suvilat Pirital ja Nõmmel,
* [[Kalevi pataljon]]i hooned - ?,
* kogu Eesti õhutõrje kahurvägi,
* ning veel - arsenalide, tehaste, hotellide, teatrite, kinode, kaubamajade, gümnaasiumide, lennuväljade ja elumajade nimekiri Tallinnas <ref>1940 год в Эстонии. Документы и материалы. С. 110—III. </ref> .
 
 
 
== Kirjandus ==
*Jüri Pärn, [[Margus Hergauk]], [[Mati Õun]]. "Punalaevastik Eestis 20. sajandi lõpukümnendeil". Tallinn: Sentinel, 2006
*"Baltikumi sõjamerebaaside ja rannakaitse arendus veebruar 1940-juuni 1941", venekeelne [http://www.fortification.ru/library/kurmyshov/]
*"Operatiivplaneerimine Balti laevastikus 1940.a.", venekeelne [http://www.history.pu.ru/biblioth/novhist/mono/spb2004/018.htm]