Vikat: erinevus redaktsioonide vahel

Vikatil on umbes 50–90 cm pikkune, tagant laiem ja eest teravikuks kitsenev kergelt kõver [[sepatöö|sepistatud]] [[teras]]est lõike[[tera (terariist)|tera]] ning umbes inimesepikkune vars (lüsi), mis on traditsiooniliselt [[puit|puidust]] (tänapäeval võib ta olla ka metallist või plastmassist). Tera kinnitatakse varre külge metallvitsa (või kruvidega) ja kiiluga. Vikati suurust ei mõõdetud sentimeetrites, vaid käelaba laiustes piki tera selga. Vikatitel oli vastav vikati pikkust käelabades tähistav number kanna sisse stantsitud. Meestevikat oli tavaliselt seitsmekäeline või pikem.

Niitmisel hoitakse vikati vart kahe käega, vasak käsi üleval- ja parem allpool, tera suunatud vasakule. Vikati paremaks juhtimiseks niitmisel on parema käe jaoks vastavalt niitja kasvule paigutatud näpits või pulk vikati varrele. Kerge kehapöördega paremalt vasakule viibutades juhitakse tera kaarekujuliselt maapinnaga paralleelselt läbi lõigatavate taimede, nii et vikati kand (tera varrepoolne ots) peaaegu mööda maad libiseb ja ots on kergelt ülespoole tõstetud. Järgmise löögi jaoks astub niitja väikse sammu edasi. Maha jääb niidetud heinast (heina)kaar. Peale niitmist lahutatakse heinakaares olev hein laiali ja seda kuivavat heina nimetatakse looks ([[loog]]).

==AjaluguVikat Eestis==

Vikat võeti Eestis kasutusele tõenäoselt Imeie aastatuhandeajaarvamise 2.-4. sajandil. See muutis [[maastik]]e ilmet, kuna niitmise mõjul said kujuneda ulatuslikumad [[puisniit|puisniidud]].