Paul Maitla: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
20. rida:
Paul oli pere kolmest lapsest noorim. Pauli vend langes [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõjas]], temast 8 aastat vanem õde suri Eestis mõned aastad pärast [[II maailmasõda]]. [[1921]]. alustas ta kooliteed [[Sipe kool|Sipe algkoolis]], mille lõpetas [[1927]]. aaastal. Seejärel astus edasi [[Tartu Kommertsgümnaasium]]i. Seal koolis õppis ta õppeainena juba ka riigikaitseõpetust.
Pärast gümnaasiumi lõpetamist läks ta ajateenistusse [[8. Üksik Jalaväepataljon|8. Üksikusse Jalaväepataljoni]] Valgas.
[[1940]]. aastal, kui Eesti väeosad Punaarmee koosseisu arvati, saadeti 3. Üksik jalaväepataljon Petseris formeeritavasse [[171. jalaväepolk]]u.
Novembris [[1941]] vabanes ta sõjavangist ja 18. novembril 1941 astus ta teenistusse Tartus formeeritud [[37. Kaitse Vahipataljon]]i. Pataljon julgestas [[Pihkva]]s Saksa lennuvälju. [[1942]].a sügisel ülendati Maitla [[leitnant|leitnandiks]] (''[[Oberleutnant]]''). Oktoobris 1942 astus ta aga formeeritavasse [[Eesti Leegion]]i, mille jaoks isikkoosseisu koondamist alustati Pihkvas. Seal määrati ta esimese 113 kogunenu ülemaks ja saadeti kõik [[Poola]] Heidelaagrisse väljaõppele, kuhu jõuti 13. oktoobril. Sealt saadetakse Maitla varsti ohvitseride täienduskursusele [[Bad Tölz]]i. [[1943]]. aasta aprilli alguses kursus lõppes ja lõpetanud saabusid tagasi Heidelaagrisse. Formeeritud [[Eest SS-leegion]]is sai Maitlast 1. pataljoni 3. kompanii ülem. [[1943]]. aasta sügisel osales [[leegion]]ist ümbernimettatud [[3. Eesti Vabatahtlike SS-brigaad]] Neveli rinde lahingutes ja Maitla võitles seal oma 42. rügemendi 1. pataljoni 3. kompaniiga hästi. Lahingus üles näidatud vapruse eest sai ta 8. detsembril II klassi Raudristi.
|