Redaktsioon: 20. detsember 2008, kell 16:44 redigeeri Larus ridibundus (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 8706 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 16. jaanuar 2009, kell 03:54 redigeeri eemalda 90.191.16.215 (arutelu) →‎Elulugu Uuem muudatus →
20. rida: Paul oli pere kolmest lapsest noorim. Pauli vend langes [[Eesti Vabadussõda\|Vabadussõjas]], temast 8 aastat vanem õde suri Eestis mõned aastad pärast [[II maailmasõda]]. [[1921]]. alustas ta kooliteed [[Sipe kool\|Sipe algkoolis]], mille lõpetas [[1927]]. aaastal. Seejärel astus edasi [[Tartu Kommertsgümnaasium]]i. Seal koolis õppis ta õppeainena juba ka riigikaitseõpetust. Pärast gümnaasiumi lõpetamist läks ta ajateenistusse [[8. Üksik Jalaväepataljon\|8. Üksikusse Jalaväepataljoni]] Valgas. ~~Peale~~Pärast noorsõduriaega ~~asub~~asus Maitla 1. septembril [[1934]] [[Sõjavägede Ühendatud Õppeasutused\|Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste]] aspirantide klassi pioneeri erialale, mille lõpetas 30. juulil [[1935]]. Peale selle teenis ta portupei-aspirandina [[2. Üksik Jalaväepataljon\|2. Üksikus jalaväepataljonis]] [[Tartu]]s. ~~Peale~~Pärast seda 1937. aastal Sõjakooli ohvitseride klassi, mille lõpetas 12. augustil [[1938]] [[lipnik]]una. Teenistusse asub [[3. Üksik Jalaväepataljon\|3. Üksikusse jalaväepataljoni]] [[Valga]]s. 24. veebruaril 1939 ülendati Maitla presidendi käskkirjaga nooremleitnandiks. [[1940]]. aastal, kui Eesti väeosad Punaarmee koosseisu arvati, saadeti 3. Üksik jalaväepataljon Petseris formeeritavasse [[171. jalaväepolk]]u. ~~Peale~~Pärast sõja algust viidi 171. jalaväepolk [[Pihkva]]sse, kust liiguti edasi [[Porhov]]i lähistele. Seal õnnestus tal end koos kaaslastega sakslastele vangi anda. 16. juulist - 7. novembrini [[1941]] oli Maitla Saksa sõjavangide laagrites: Dünaburgis ([[Daugavpils]]), [[Ebenrode]]s ja [[Stablack]]is. Novembris [[1941]] vabanes ta sõjavangist ja 18. novembril 1941 astus ta teenistusse Tartus formeeritud [[37. Kaitse Vahipataljon]]i. Pataljon julgestas [[Pihkva]]s Saksa lennuvälju. [[1942]].a sügisel ülendati Maitla [[leitnant\|leitnandiks]] (''[[Oberleutnant]]''). Oktoobris 1942 astus ta aga formeeritavasse [[Eesti Leegion]]i, mille jaoks isikkoosseisu koondamist alustati Pihkvas. Seal määrati ta esimese 113 kogunenu ülemaks ja saadeti kõik [[Poola]] Heidelaagrisse väljaõppele, kuhu jõuti 13. oktoobril. Sealt saadetakse Maitla varsti ohvitseride täienduskursusele [[Bad Tölz]]i. [[1943]]. aasta aprilli alguses kursus lõppes ja lõpetanud saabusid tagasi Heidelaagrisse. Formeeritud [[Eest SS-leegion]]is sai Maitlast 1. pataljoni 3. kompanii ülem. [[1943]]. aasta sügisel osales [[leegion]]ist ümbernimettatud [[3. Eesti Vabatahtlike SS-brigaad]] Neveli rinde lahingutes ja Maitla võitles seal oma 42. rügemendi 1. pataljoni 3. kompaniiga hästi. Lahingus üles näidatud vapruse eest sai ta 8. detsembril II klassi Raudristi.

Paul Maitla: erinevus redaktsioonide vahel