Teine Hiina-Jaapani sõda: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
9. rida:
Hiina–Jaapani sõja peamiseks põhjuseks võib pidada 20. sajandil Jaapani ühiskonnas toimunud kiiret arengut. Ühiskondliku struktuuri muutumine, majanduse elavnemine ja tööstuse kiire kasv, rahvastiku enneolematu juurdekasv ning poliitiliste struktuuride jäikus ja neis lokkav korruptsioon pakkusid soodsa pinna armee mõjuvõimu tugevnemisele ja soodustasid ekspansionistlike meeleolude levikut ohvitserkonna hulgas.
 
Oluline oli ka hirm [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] mõjuvõimu tugevnemise ees piirkonnas, mis tõi kaasa ideed puhvertsooni loomisest Kirde-Hiinasse. Selle teostamiseks korraldaskorraldasid [[Jaapani keiserlik armee|Jaapani keiserliku armee]] noored ohvitserid oma algatusel juba [[1931]] nii-nimetatud [[Mukdeni vahejuhtum]]i ja seda ettekäändeks tuues okupeeriskorraldasid [[1932]]. aastal [[Mandžuuria]] okupeerimise, moodustades seal [[Mandžukuo]] marionettriigi.
 
Hiina-suunalise ekspansiooni idee populaarsust suurendas Hiina Vabariigi enda sisemine nõrkus. Alates vabariigi väljakuulutamisest [[1912]]. aastal oli Hiina olnud pidevate kodusõdade ja sisetülide tandriks. [[1930. aastad|1930. aastateks]] olid paljud Hiina piirkonnad mitte keskvalitsuse, vaid kohalike sõjapealike kontrolli all. Keskvalitsus ise oli sisuliselt sõjas [[Hiina Kommunistlik Partei|Hiina Kommunistliku Parteiga]].