Teine Hiina-Jaapani sõda: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Sacerdos79 (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
Sacerdos79 (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
1. rida:
{{pooleli}}[[Pilt:Japanese Occupation - Map.jpg|thumb|200px]]
'''Teine Hiina-Jaapani sõda''' (nõukogude ajalookirjutuses '''Hiina rahvavabastussõda''') toimus aastatel [[1937]]–[[1945]] [[Hiina]] ja [[Jaapan]]i vahel. Alates [[1939]]. aastast loetakse seda osaks [[Teine maailmasõda|Teisest maailmasõjast]].
Sõda lõppes Jaapani alistumisega 1945. aastal.
==Sõja põhjused ja eeltingimused==
Hiina–Jaapani sõja peamiseks põhjuseks võib pidada 20. sajandil Jaapani ühiskonnas toimunud kiiret arengut. Ühiskondliku struktuuri muutumine, majanduse elavnemine ja tööstuse kiire kasv, rahvastiku enneolematu juurdekasv ning poliitiliste struktuuride jäikus ja neis lokkav korruptsioon pakkusid soodsa pinna armee mõjuvõimu tugevnemisele ja soodustasid ekspansionistlike meeleolude levikut ohvitserkonna hulgas.
Oluline oli ka hirm [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] mõjuvõimu tugevnemise ees piirkonnas, mis tõi kaasa ideed puhvertsooni loomisest Kirde-Hiinasse. Selle teostamiseks korraldas [[Jaapani keiserlik armee]] oma algatusel juba [[1931]] nii-nimetatud [[Mukdeni vahejuhtum]]i ja seda ettekäändeks tuues okupeeris [[1932]]. aastal [[Mandžuuria]], moodustades seal [[Mandžukuo]] marionettriigi.
Hiina-suunalise ekspansiooni idee populaarsust suurendas Hiina Vabariigi enda sisemine nõrkus. Alates vabariigi väljakuulutamisest [[1912]]. aastal oli Hiina olnud pidevate kodusõdade ja sisetülide tandriks. [[1930. aastad|1930. aastateks]] olid paljud Hiina piirkonnad mitte keskvalitsuse, vaid kohalike sõjapealike kontrolli all. Keskvalitsus ise oli sisuliselt sõjas [[Hiina Kommunistlik Partei|Hiina Kommunistliku Parteiga]].
Veel ühe sõja puhkemiseks vajaliku eeltingimuse lõi [[26. veebruari riigipöördekatse]] läbikukkumine Jaapanis [[1936]]. aastal, mis vähendas keiserlikus armees ainult Kirde-Hiina alade säilitamisele keskendunud [[Kōdōha]] fraktsiooni mõjujõudu. Sõjaväes muutus nüüd domineerivaks [[Toseiha]] fraktsioon, mis pidas oluliseks Jaapani mõjuvõimu laiendamist ka väljapoole juba Jaapanile kuuluvaid alasid, st [[Korea]]d ja [[Mandžuuria]]t.
==Sõja algus==
Sõja ametlikuks alguseks peab enamus ajaloolasi [[7. juuli]]l [[1937]] aset leidnud [[Vahejuhtum Marco Polo sillal|vahejuhtumit Marco Polo sillal]], kus info puudulikust liikumisest tekkinud eksituse tõttu puhkes tulevahetus [[29. armee (Hiina Vabariik)|Hiina 29. armee]] ja [[Jaapani Hiina garnisoni armee]] vahel.
Kuigi vahejuhtum lõppes [[9. juuli]]l sõlmitud vaherahuga, jäi ebakindlus ja pinged kahe vaenupoole vahel püsima. Need lahvatasid täiemahuliseks konfliktiks sama aasta [[25. juuli]]l [[Hebei]] provintsis [[Langfang]]i linna juures puhkenud lahingus, kus vastamisi olid samad kaks armeed.
[[27. juuli]]l [[1937]] sanktsioneeris Jaapani peaminister [[Fumimaro Konoe]] parlamendi heakskiidul sõjalise jõu kasutamise Hiina vastu.
[[28. juuli]]ks [[1937]] tõrjus Jaapani Hiina garnisoni armee hiinlaste üksused [[Yungding]]i jõe taha, saavutades kontrolli sõja esimese kokkupõrke keskmes olnud [[Wanping]]i linna ja [[Lugou sild|Marco Polo silla]] üle. Samal päeval alustati rünnakut [[Peking]]ile ja pommitati lisaks veel [[Nanyuan]]i ja [[Beiyuan]]i linnu.
[[30. juuli]]l vallutasid jaapanlased [[Tianjin]]i ja [[8. august]]il langes Peking. Kokku tuntakse neid juuli lõpust augusti alguseni kestnud jaapanlaste jaoks võidukaid lahinguid [[Pekingi-Tianjini lahing]]una.
== Välislingid ==
| |||