Feodor Okk: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P →‎Elutee: --> hüperlingid.
17. rida:
 
[[1927]] – [[1931]] õppis Lääne Vähemusrahvuste Kommunistlikus Ülikoolis [[Leningrad]]is, siis tegutses ÜK(b)P Leningradi oblastikomitees linnasektori referendina ja masinaehitusühingu organiseerimisinstrueerimissektori juhatajana. 1932. aasta jaanuaris suunati Okk Kominterni Eesti sektsiooni käsutusse. Aprillis 1932 saabus Eestisse põranda alla. Juunis 1939 kirjutas Okk ise selle perioodi kohta järgmist: 1931. aasta lõpul käskis Käspert Okil sõita Eestisse põrandaalusele tööle. 1932. aasta jaanuaris sõitis F. Okk Moskvasse, asus elama hotelli "Luks". Seal vestles
temaga eelseisva töö suhtes nelja kuu jooksul Alas, Rästas ja kaks korda Looring. 1931. aasta sissekukkumiste tõttu pidi partei oma tegevust Eestis taas täiesti algusest peale organiseerima. Okk pidi sõitma Tallinna ja looma rakukesed ettevõtetes, Harjumaa külades ning hakkama seda organisatsiooni ise juhtima. Käspert andis talle passi <!-- Gustavi poeg!-->[[Aleksander Ersling]]i nimele ja mõned kontaktaadressid. Eestisse jõudnuna proovis Okk valmistada ja levitada lendlehti. Õepoeg [[Vassili Okk]], kelle korteris Feodor lendlehti paljundas, teatas aga politseisse. 1932. aasta 23. augustil Feodor Okk arreteeriti ja talle mõisteti 12 aastat sunnitööd. Kohtus F. Okk end süüdi ei tunnistanud ning kohtuotsus langetati V. Okki ja politseinike Vartsi ja Kapsta tunnistuste alusel. Tallinna keskvanglas möödusid aastad kuni augustini 1938. 1935. aasta lõpuni istus üksikkongis. Hiljem, olles vahepeal lühikest aega üldkambris, kuulus kambri büroo koosseisu. 1938. aasta mai amnestiaga kuulus F. Okk küll vabastamisele, kuid Eesti riigile ohtliku välisriigi kodanikuna otsustati Eestist välja saata.Ta viidi koos viie poliitvangiga (Tuberik, Tuul, Kivisson, Veidenberg ja I. Jakobson) poliitilisse politseisse ülekuulamisele ja teatati, et ta kuulub [[NSV LiituLiit]]u tagasisaatmisele. 6. augustil teatas poliitilise politsei assistent Pipar, et [[NSVL]] keeldus neid vastu võtmast. [[14. augustilaugust]]il [[1938]] viidi 8-liikmeline väljasaadetavate ([[Aleksander Elsa]], [[Eduard Kevato]], [[Alviine Kin-Puusep]], [[Osvald Kivisson]], Feodor Okk, [[Voldemar Tuberik]], [[Osvald Tuul]], [[Fromhold Veidenberg]]) grupp [[Narva-JõesuusseJõesuu]]sse ja saadeti sealt kalapaadiga Venemaa poole.
 
[[14. august]] [[1939]] – [[12. mai]] [[1940]] oli Okk Leningradi oblasti [[NKVD]] sisevanglas. Juurdlus tema suhtes lõpetati ja Okk vabastati. Samal ajal, 1939. aasta septembrist alates, oli Okk Punaarmee poliittöötaja Leningradi Sõjaväeringkonna Poliitvalitsuses. 1940. aasta maiks oli Okk ka parteilise kontrolli läbi teinud, vana parteipilet oli vahetatud uue vastu. Mais 1940 töötas Okk [[Pulkovo]]s [[Astronoomiline Peaobservatoorium|Astronoomilises Peaobservatooriumis]] direktori asetäitjana administratiiv- ja majanduse alal. [[13. juuli]] [[1939]] kinnitas G. Dimitrov F. Okki kandidatuuri sidemete taastamiseks [[EKP|EKP-ga]], s.t. Eestis valitseva olukorra väljaselgitamiseks.<ref>(J. Ant, Eesti 1939 – 1941. Tallinn, 1999, lk. 69)</ref>.
 
Juulis 1940 saadeti Okk Eestisse ja pandi kohe EK(b)P Tallinna LK sekretäriks. Lisaks parteilisele kõrgele kohale oli jaanuarist 19. juunini 1941 veel Tallinna linna täitevkomitee liige. EK(b)P KK büroo otsusega 03.03.1941 kinnitati F. Okk KK sekretäriks transpordi alal ja sellega seoses vabastati EK(b)P Tallinna LK sekretäri kohalt. Sõja algul määrati F. Okk Balti sõjaväeringkonna piirivalvevägede koosseisus loodud [[hävituspataljon]]ide operatiivgrupi staabi komissariks. Lisaks sai Okk EK(b)P KK büroo otsusega ülesande organiseerida [[10. juuli]]ks [[1941]] 700 inimesest koosnev partisanipolk. See suurejooneline ülesanne jäi täitmata. Loodi ENSV vabariiklik partisanisalkade staap, kuhu kuulus ka F. Okk. Augusti teisel poolel, kui peamine strateegiline ülesanne oli Tallinna kaitse, koondati Punalipulise Balti Laevastiku Sõjanõukogu käsul kõik hävituspataljonid Tallinna lähiümbrusest 1. Eesti jalaväepolku (1. Eesti Kütipolk), komandör kapten [[Mihhail Pasternak]], komissar F. Okk. Ametliku versiooni järgi langesid nii M. Pasternak kui F. Okk [[Peningi sovhoos]]i juures toimunud lahingus 23. augustil. [[Nikolai Karotamm]] kirjutas aruandes ENSV ja Tallinna linna kaitsmisest [[Andrei Ždanov]]ile (Leningradis [[14. september]] [[1941]]), et juba esimeses lahingus polk purustati, komandör ja komissar kadusid jäljetult.
 
== Tunnustused ==
 
[[Loitsu tänav]] [[Tallinn]]as kandis aastatel [[1979]]–[[1994]] Feodor Oki nime. Tema auks [[2. veebruar]]is [[1978]] oli nimetatud {{kas|Balti sõjaväeline ringkonna}} parim piirivalvekordoni nr7.