Erinevus lehekülje "Feodor Okk" redaktsioonide vahel

Lisatud 6154 baiti ,  11 aasta eest
resümee puudub
P
{{keeletoimeta}}
'''Feodor Okk''' ([[vene keel]]es Окк, Фёдор Васильевич; [[28. november]] ([[vkj]] 16. november) [[1898]] [[PiilaSaaremaa]]l [[SaaremaaLoona vald|Loona vallas]]l [[Piila]] külas <ref> {{netiviide |URL =http://www.okupatsioon.ee/ekpkk/9-92.pdf| Pealkiri =Kõrgemad võimu vahendajad ENSV-s: Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee sekretärid 1940 - 1990 | Autor = | Failitüüp =pdf | Täpsustus =Elulugu fotoga lk. 42 | Väljaanne = | Aeg =2000 | Koht =Tallinn | Väljaandja =Okupatsioonide muuseum | online = | Keel = }} </ref> – [[23. august]] [[1941]]<ref>{{netiviide |URL =http://militera.lib.ru/prose/russian/sb_pogranichnaya_zastava/23.html| Pealkiri = Пограничная застава | Aeg =1980 | Koht = Moskva|Väljaandja =Politizdat| online = | Keel = vene }}</ref> Tallinna lähedal)<ref>http://www.knowbysight.info/OOO/08245.asp</ref> oli [[1941]]. aastal Eestis tegutsenud hävituspataljoni komissar ja kommunistliku partei liige. <!-- ukj 28. november 1898 !-->1940 - Eestimaa Kommunistliku Partei Tallinna linnakomitee sekretär.
 
Sündis kehviktalupoja perekonnas. Tema isa oli Vassili Okk. Ema suri 1917 ja isa 1922. Tal oli veel kaks venda Aleksei ja Mihhail ning õde Elisaveta. Abikaasa: Jelisaveta (Elsa) Külaots (sünd 1905, ÜK(b)P liige 1928. aastast), tütred: Elli (sünd 1930) ja Margarita (sünd 1940).
 
Rahvuselt eestlane, valdas eesti ja vene keelt. [[VSDTP|VSDT(b)P]] liige 1920. aastast.
 
== Elutee ==
13-aastaselt läks Piila kihelkonnakooli (vene kirikukooli), kus õppis kaks
aastat. [[1913]]–[[1914]] töötas lihttöölisena [[Kuressaare nahavabrik]]us, [[1915]] – [[1916]] [[Kuressaare]]s ja [[Tallinn]]as pagaritöökodades. [[3. veebruar]] [[1917]] mobiliseeriti
[[tsaariarmee]]sse, teenis [[Riia rinne|Riia rindel]] kuulipildurina. Juulis 1917 haigestus ja saadeti [[Petrograd]]i [[sõjaväehospidal]]i. Augustis lubati kuuks ajaks puhkusele ja ta sõitis koju Saaremaale, aga oktoobris vallutasid sakslased Saaremaa ja Okk võeti [[sõjavang]]i. Mais 1918 põgenes Venemaale, [[Jamburg]]is astus vabatahtlikuna punaarmeesse. [[Bolševike partei]]sse võeti 1920. aasta maikuus Punaarmee 46. laskurdiviisi poliitosakonna poolt. Sõjaväes oli
1926. aasta juunikuuni, võttis osa kodusõjast [[Arhangelsk]]i all, oli [[Pihkva rinne|Pihkva]],
[[Narva rinne|Narva]] ja [[Väina rinne|Väina rindel]] ning lõpetas Perekopis ja [[Krimm]]is [[Wrangel]]i vastu sõdimisega.
 
1921 komandeeriti [[Moskva Kõrgem Sidasõjakool|Moskvasse Kõrgemasse Sidesõjakooli]], mille lõpetas 1924. Määrati sidepolgu roodukomandöriks [[Leningrad]]is. Aprillis 1925 saadeti komandeeringule Mongooliasse. Töötas õppejõuna kõrgemas sõjaväelises õppeasutuses, oli NSVL saatkonna juures asuvate ÜK(b)P rakukeste büroo liige ja NSVL kodanike komitee liige Ulan-Batoris.
Mais 1926 demobiliseerus ja saadeti tööle Moskva kubermangu sotsiaalkindlustuse komisjoni. Hiljem töötas Serpuhhovi invaliidide maja nr. 1 juhatajana.
 
[[1927]] – [[1931]] õppis Lääne Vähemusrahvuste Kommunistlikus Ülikoolis Leningradis, siis tegutses ÜK(b)P Leningradi oblastikomitees linnasektori referendina ja masinaehitusühingu organiseerimisinstrueerimissektori juhatajana. 1932. aasta jaanuaris suunati Okk Kominterni Eesti sektsiooni käsutusse. Aprillis 1932 saabus Eestisse põranda alla. Juunis 1939 kirjutas Okk ise selle perioodi kohta järgmist. 1931. aasta lõpul käskis Käspert Okil sõita Eestisse põrandaalusele tööle. 1932. aasta jaanuaris sõitis F. Okk Moskvasse, asus elama hotelli "Luks". Seal vestles
temaga eelseisva töö suhtes nelja kuu jooksul Alas, Rästas ja kaks korda Looring. 1931. aasta sissekukkumiste tõttu pidi partei oma tegevust Eestis taas täiesti algusest peale organiseerima. Okk pidi sõitma Tallinna ja looma rakukesed ettevõtetes, Harjumaa külades ning hakkama seda organisatsiooni ise juhtima. Käspert andis talle passi Aleksander Gustavi p. Erslingi nimele ja mõned kontaktaadressid. Eestisse jõudnuna proovis Okk valmistada ja levitada lendlehti. Õepoeg Vassili Okk, kelle korteris Feodor lendlehti paljundas, teatas aga politseisse. 1932. aasta 23. augustil F. Okk arreteeriti ja talle mõisteti 12 aastat sunnitööd. Kohtus F. Okk end süüdi ei
tunnistanud ning kohtuotsus langetati V. Okki ja politseinike Vartsi ja Kapsta tunnistuste alusel. Tallinna keskvanglas möödusid aastad kuni augustini 1938. 1935. aasta lõpuni istus üksikkongis. Hiljem, olles vahepeal lühikest aega üldkambris, kuulus kambri büroo koosseisu. 1938. aasta mai amnestiaga kuulus F. Okk küll vabastamisele, kuid Eesti riigile ohtliku välisriigi kodanikuna otsustati Eestist välja saata.Ta viidi koos viie poliitvangiga (Tuberik, Tuul, Kivisson, Veidenberg ja I. Jakobson) poliitilisse politseisse ülekuulamisele ja teatati, et ta kuulub NSV Liitu tagasisaatmisele. 6. augustil teatas poliitilise politsei assistent Pipar, et NSVL keeldus neid
vastu võtmast. 14. augustil 1938 viidi 8-liikmeline väljasaadetavate (Aleksander Elsa, Eduard Kevato, Alviine Kin-Puusep, Osvald Kivisson, Feodor Okk, Voldemar Tuberik, Osvald Tuul, Fromhold Veidenberg) grupp Narva-Jõesuusse ja saadeti sealt kalapaadiga Venemaa poole. 14.08.1939 – 12.05.1940 oli Okk Leningradi oblasti NKVD sisevanglas. Juurdlus tema suhtes lõpetati ja Okk vabastati. Samal ajal, 1939. aasta septembrist alates, oli Okk Punaarmee poliittöötaja Leningradi
Sõjaväeringkonna Poliitvalitsuses. 1940. aasta maiks oli Okk ka parteilise kontrolli läbi teinud, vana parteipilet oli vahetatud uue vastu. Mais 1940 töötas Okk Pulkovos Astronoomilises Peaobservatooriumis direktori asetäitjana administratiiv- ja majanduse alal. 13.07.1939 kinnitas G. Dimitrov F. Okki kandidatuuri sidemete taastamiseks EKP-ga, s.t. Eestis valitseva olukorra väljaselgitamiseks. (J. Ant, Eesti 1939 – 1941. Tallinn, 1999, lk. 69). Juulis 1940 saadeti
Okk Eestisse ja pandi kohe EK(b)P Tallinna LK sekretäriks. Lisaks parteilisele kõrgele kohale oli jaanuarist 19. juunini 1941 veel Tallinna linna täitevkomitee liige. EK(b)P KK büroo otsusega 03.03.1941 kinnitati F. Okk KK sekretäriks transpordi alal ja sellega seoses vabastati EK(b)P Tallinna LK sekretäri kohalt. Sõja algul määrati F. Okk Balti sõjaväeringkonna piirivalvevägede
koosseisus loodud hävituspataljonide operatiivgrupi staabi komissariks. Lisaks sai Okk EK(b)P KK büroo otsusega ülesande organiseerida 10. juuliks 1941 700 inimesest koosnev partisanipolk. See suurejooneline ülesanne jäi täitmata. Loodi ENSV vabariiklik partisanisalkade staap, kuhu kuulus ka F. Okk. Augusti teisel poolel, kui peamine strateegiline ülesanne oli Tallinna kaitse, koondati Punalipulise Balti Laevastiku Sõjanõukogu käsul kõik hävituspataljonid Tallinna lähiümbrusest 1. Eesti jalaväepolku (1. Eesti Kütipolk), komandör kapten M. Pasternak, komissar F. Okk. Ametliku versiooni järgi langesid nii M. Pasternak kui F. Okk Peningi sovhoosi juures toimunud lahingus 23. augustil. N. Karotamm kirjutas aruandes ENSV ja Tallinna linna kaitsmisest A. Þdanovile
(Leningradis 14.09.1941), et juba esimeses lahingus polk purustati, komandör ja komissar kadusid jäljetult.
 
[[Loitsu tänav]] [[Tallinn]]as kandis aastatel [[1979]]–[[1994]] Feodor Oki nime. Tema auks [[2. veebruar]]is [[1978]] oli nimetatud {{kas|Balti sõjaväeline ringkonna}} parim piirivalvekordoni nr7.