Johan Jans: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''Johan Jans''' ([[8. veebruar]] [[1880]] [[Aakre vald]] — [[ detsember]] [[1941]] [[Solikamsk]]) oli Eesti [[poliitik]], [[jurist]] ja [[publitsist]]. Tema isa Vidrik oli Vene kroonuteenistuses allohvitseri kraadini jõudnud ja seejärel kodukandis popsikohas kingsepa ametit pidama asunud; ema Ann oli vaese külarätsepa tütar, peres oli kokku viis last. Perekonna legendi järgi võlgnes isa Vidrik vaesuses toetuse ja abi eest tänu oma ristiisale Rõngu pastorile Arnold Friedrich Christianile, kes olevat nõustunud hakkama talulapsele vaderiks tänuks selle eest, et tolle isa Hendriku isa Jaan (sünd. 1781, hüüdnimi Jõõgre Jaan) olevat Rõngu kandi tuntud rahvaravitsejana pastori mingist tõvest tervendanud.
 
Johan õppis 1891-96 [[Koruste]] külakoolis ja 1897-98 [[Rõngu]] kihelkonnakoolis, 1898 siirdus Tartusse, kus plaanis astuda õpetajate seminari, kuid eksamid ebaõnnestusid ja noormees sai tööd raudteel telegrafistina. Õpipoisiajal oli tal palju aega lugemiseks ja koosolekutel käimiseks. 1900 viidi ta üle Tallinna, 1901 võeti Vene sõjaväkke ja teenis Varssavis kuni aastani 1904, mil naasesnaasis Tartusse ja sai tööd ajalehe "[[Olevik (ajaleht)|Olevik]]" toimetuses.
 
1906. aasta algul oli seoses 1905. aasta revolutsioonile järgnenud reaktsiooniga mõned kuus Soomes maapaos, sama aasta sügisel asutas 1906 ajalehe "[[Hommik]]", mis lõpetas ilmumise märtsis 1907, kui Jans vahistati kahtlusalusena seotuses riiginõuniku parun Otto Budberg von Bönningshauseni mõrvaga. Jans vabastati peagi ja töötas Tartus ajakirjanikuna 1908. kevadeni, mil sooritas matemaatika koduõpetaja eksami, kuid suundus uuesti tööle raudteele, kuhu jäi ametisse 1911. aastani. 1911 lõpetas Tallinnas eksternina gümnaasiumi, 1911-15 õppis [[Tartu Ülikool]]is [[õigusteadu]]st, kuulus pahempoolse ilmavaatega üliõpilasseltsi "Ühendus" ja oli hiljem 1925-28 selle vilistlaskogu esimees.
7. rida:
Pärast ülikooli lõpetamist tegutses sõjapõgenike abiorganisatsioonis "Põhja-Abi" (''Северопомощ'') ning Põhja-Balti komitees ametnikuna. Jans pooldas koostööd Venemaa revolutsiooniliste jõududega ning suhtus kriitiliselt baltisakslastesse ning nonde seisuslikesse eelarvamustesse.
 
AprillistAprillis 1917 asus juristina tööle Tööliste ja Soldatite Nõukogu kohtukomisjonis, kuid lahkus sealt peagi seoses plaaniga kandideerida loodavatesse Eesti omavalitsusorganitesse. Töötas Tallinnas advikaadiabinaadvokaadiabina, tegeles aktiivselt poliitikaga, püüdes lähendada sotsiaaldemokraatide erinevaid tiibu, vastandudes kommunistidest enamlastele, ning oli 1917. aasta mais-juunis Eestimaa Sotsiaaldemokraatlise Ühenduse üks asutajaid ja juhatuse liige, hiljem ESTP keskkomitee liige ja välissekretär.
 
Kandideeris 7. juulil 1917 Harjumaal uue Eesti maaomavalitsuse valijameeste valimistel ning valiti 14. juulil 1917 Harju maakonnavalitsuse sekretäriks. 9. augustil 1917 valiti Jans sotsiaaldemokraatide ja esseeride häältega Tartu [[maakonnavalitsus]]e esimeheks. 1918. aasta algul veetis ta 1,5 kuud Saksa okupatsioonivõimude vangistuses, vabastati Eesti sõdurite poolt. 1918 abiellus Johan Jans kooliõpetaja Sale Pintmanniga.
20. rida:
*[http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=929 Kirje Eesti biograafilises andmebaasis]
 
{{DEFAULTSORT:Jans, Johan}}
[[Kategooria:Eesti inimesedpoliitikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1880]]
[[Kategooria:Surnud 1941]]