Redaktsioon: 4. november 2008, kell 02:15 redigeeri Angel ivanov angelov (arutelu \| kaastöö) 9 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 8. jaanuar 2009, kell 22:53 redigeeri eemalda Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 74 951 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Feodaal''' ehk '''läänimees''' oli [[Keskaeg\|keskajal]] [[feood]]i (''feodum'') ehk [[Lään\|läänimaa]] saaja, kes vastutasuks kohustus teenima maaisanda sõjaväes. Seda kinnitas [[vasallivanne]] ehk [[investituur]], mis kehtestas [[senjöör]]i ja [[vasall]]i vahekorra. Läänisüsteemi tekke tõi kaasa [[Ratsasõdalane\|ratsasõdalaste]] üha tugevnev ja kallinev varustus -– sõdalastele anti maad enese ülalpidamiseks. Algselt ei olnud feoodid automaatselt pärandatavad vaid vasallilepingud tuli alati uuendada. Feoodi vastand oli [[allood]] (''allodium'') ehk pärusvaldus. Aja jooksul muutus feood [[aadlik]]u [[eraomand]]iks. Kõrgeim feodaal ehk [[süserään]] omas nominaalselt kogu maad riigis. Feodaalses hierarhias allpool seisid [[hertsog]]id (kunagiste hõimupealike järglased) ja [[krahv]]id (kuninga piirkondlikud asevalitsejad) ning neist omakorda allpool väikefeodaalidena [[parun]]id ja [[Rüütel\|rüütlid]]. Mandri-Euroopas kehtis keskajal põhimõte “minu vasalli vasall pole minu vasall”;. ~~Inglismaal~~[[Inglismaa]]l olid kõik feodaalid kuninga vasallid. Veel [[Karl Suur]]e valitsusajal [[8. sajand]]il olid feodaalid kuningale kuulekad, kuna kuningas võis sõnakuulmatu feodaali maa ära võtta ja teisele feodaalile anda. Karl Suure poegade valitsemisajal [[9. sajand]]il hakkas feodaalide sõltumatus kasvama -– nad omasid tihti sama suuri väesalku kui [[kuningas]], ning nad said nn [[Immuniteedikiri\|immuniteedikirjaga]] kuningalt õiguse oma maadel oma suva järgi makse koguda ja kohut pidada. Tekkis feodaalne killustatus -– kuningast vähesõltuvate suurfeodaalide valdused muutusid omavahel sõdivateks "riikideks riigis". [[Kategooria:Feodalism]] [[Kategooria:Ajalugu]] ~~[[Kategooria:Eesti ajalugu]]~~ [[bg:Феодал]]

Feodaal: erinevus redaktsioonide vahel