Ludwig Nicolaus von Allart: erinevus redaktsioonide vahel

Poola kuningas [[August II]] soovitas teda [[Peeter I]]-le ning ta astus Vene sõjaväkke. 2. oktoobril [[1700]] jõudis ta Riia alt Narva alla. Peeter võttis ta lahkelt vastu ning andis talle [[kindralleitnant|kindralleitnandi]] auastme. Talle kui osavale insenerile tehti ülesandeks koostada dispositsioon ja aruanne kõigest vajalikust Narva piiramiseks, mida ta järgmisel päeval tegigi. Kindluse piiramise ajaks määrati ta piiramistööde juhiks. [[Narva lahing (1700)|Narva lahing]]us andis ta end koos hertsog [[Charles Eugène de Croy]]'ga ning paljude teiste välismaa ohvitseridegaRootsiohvitseridega Rootsi sõjavangi, sest venelased kahtlustasid neid reetmises.

Aastal [[1705]] vabanes ta sõjavangistusest: ta vahetati välja Rootsi kindrali Arved[[Arwed HorniHorn]]i vastu. Aastal [[1706]] määrati ta August II erakorraliseks saadikuks Peeter I juurde.

Kui August II 1706 Poola kroonist loobus, astus Allart jälle Vene sõjaväkke. [[Hrodna|Grodno]] operatsiooni ajal juhtis Allart muu hulgas isiklikult [[Połack|Polotsk]]i ja Kopõsi[[Kopyś|Kopõss]]i kindlustamist.

Aastal [[1712]] oli ta [[Pommeri]]s [[StrahlsundStralsund]]i kindlust piiravate Vene, Poola ja Taani vägede juhataja. [[Aleksandr Menšikov]]i intriigi tõttu ta tagandati. AllaryAllart läks solvununa erru. Ta sai eluaegseks kasutamiseks Wolmarshofi[[Valmiermuiža mõisamõis]]a Liivimaal.

Aastal [[1721]] naasis Allart sõjaväeteenistusse. Ta sai Ukrainas dislotseeruvate vägede juhatajaks. Aprillis 1723 andis ta need üle kindral Golitsõnile ning sõitis Peterburi. 30. augustil [[1725]] annetas [[Katariina I]] talle [[Püha Aleksander Nevski orden]]i.