'''Baruch''' või '''Benedict de Spinoza''' ([[24. november]], [[1632]] -– [[21. veebruar]], [[1677]],) oli [[juudid|juudi]] päritolu [[hollandHolland]]i [[filosoof]]. Spinoza tööde suuremahulisus ja tähtsus sai märgatavaks alles pärast tema surma. Tänapeäval peetakse teda üheks suurimaks [[ratsionalism|ratsionalistlikuks]] filosoofiks 17. sajandil, kes pani aluse 18. sajandi [[valgustusajastu]]le ning tänapäevaselel [[piiblikriitika]]le. Oma peateoses "Eetika" astus ta vastu [[René Descartes|Descartes]]'i keha ja vaimu dualismile. Spinozat peetakse [[Lääne filosoofia]] üheks tähtsaimaks filosoofiks. [[Georg Wilhelm Friedrich Hegel]] ütles, et kõik kaasaegsed filosoofid on "kas Spinozistid või üldse mitte filosoofid."
Spinoza elas rahulikku elu prilliklaaside tegijana ning keeldus kõrgetest kohtadest ja ametitest, mida talle pakuti, nagu näiteks prestiižedprestiižsed õpetajakohad, ning andis oma perekonnalt saadud päranduse oma õele. Ta suri 1677. aasta veebruaris kopsuhaigusesse, mille oli põhjustanud klaasitolm, mida ta oma tööd tehes sisse hingas.
