Erinevus lehekülje "Lavamaa" redaktsioonide vahel

Lisatud 27 baiti ,  13 aasta eest
P
resümee puudub
P
'''Lavamaa''' ehk '''platoo''' on mis tahes kõrgem võrdlemisi tasase [[reljeef]]i ning ulatusliku [[pindala]]ga ala.
 
Termin ei oma täpset [[definitsioon]]i, mistõttu kasutatakse teda küllaltki erinevate nähtuste nimetamiseks. Üldjoontes loetakse lavamaa [[Absoluutne kõrgus|absoluutseks]] või [[Suhteline kõrgus|suhteliseks]] (kui platoo on kõrgem ümbritseva ala suhtes) kõrguseks vähemalt 150...300 meetrit. Siiski eristavad maastike klassifitseerijad (Arold, 2005) ka Eestis mitmeid lavamaid, mis sellele tingimusele ei vasta.<ref>Arold, I. (2005). Eesti maastikud. Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 174. ISBN 9949110289</ref> Lavamaa on tihti vähemalt ühest küljest piiratud järsema [[nõlv]]aga. Näiteks [[Viru lavamaa]] põhjapiiriks on [[Balti klint]]. Lavamaa reljeef on enamasti võrdlemisi tasane, kuid mõnikord lõikavad teda sügavad [[vooluveetekkeline pinnavorm|vooluveetekkelised]] [[Org|orud]], sest platoodel voolavate [[Jõgi|jõgede]] [[erosioonibaas]] on madalal. Tasandikust eristab platood enamasti suurem absoluutne kõrgus ning mõnevõrra liigestatum reljeef. Sageli ongi platoo ja tasandiku ainus vahe selles, et üks on kõrgemal kui teine. Platood võivad tekkida väga erinevate [[Geoloogia|geoloogiliste]] protsesside tagajärjel, mistõttu ei peeta platoost rääkides silmas selle geneesi, vaid ainult pinnamoodi.
 
==Viited==
{{viited}}
*[[Ivar Arold]]. ''Eesti maastikud'', [[Tartu]] [[2005]], 453 lk.
 
==Vaata ka==
15 888

muudatust