Saaremaa (maakond): erinevus redaktsioonide vahel

Saaremaa oli [[Eesti muinasaeg|muinasaja]] lõpul üks tihedamini asustatud ja arenenumaid piirkondi Eestis. Üksikute muinaskihelkondade asemel oli ühtne maakond tekkinud ilmselt [[11. sajand|11.]] või [[12. sajand]]il. 11., eriti aga 12. sajandil olid tugeva ründelaevastiku rajanud muinas-saarlased Läänemere läänekaldal kardetud mereröövlid, nn idaviikingid. Ristiusu vastuvõtnud Läänemere läänekaldal oli tollal viikingiaeg juba lõppenud. Oletatakse, et ka Rootsi tollase pealinna [[Sigtuna]] hävitamises olid 1187. aastal tegevad saarlased. Nimetatud viikingiretked olid muide üheks Põhjala ristisõdade põhjuseks, sest praeguste Eesti, Läti ja Venemaa aladega seotud kaupmehed tahtsid vältida röövimist.

[[Saxo Grammaticus]]e andmetel osalesid saarlased [[Ölandi lahing]]us [[1170]]. aastal ja [[Novgorodi kroonika]] kirjeldab [[1190]]. saarlaste [[Peipsi]]le tungimist. Tolleaegse Saaremaa mõiste alla kuulusid siis ka [[Muhu]]- ja [[Hiiumaa]], kus olid oma sadamad, isegi „sottesatama", sajad laevad, linnused ja elegantsed [[karolingid]]e riigist toodud, vahel hõbeplateeritud ja koguni signeeritud mõõgad. Nii paistis nende ühiskond hästi sõjakas võrreldes [[Gotland]]iga, kus oldi ikka rohkem kauplejad. [[Tuiu]]s ja [[Kaali]] ümbruses toodeti oma rauda; loodud oli majanduslik baas, et toita rahvast, ehitada laevu ja laevastikke, mehitada ja oskuslikult juhtida malevat<ref>[[Hain Rebas]]e loeng Sigtuna vallutamisest http://www.eesti.ca/?op=article&articleid=18641</ref>

 

[[Eestlaste muistne vabadusvõitlus|Muistse vabadusvõitluse]] ehk Läänemere idakaldale jõudnud Põhjala ristisõdade ajal 13. sajandi alguskümnenditel oli Saaremaa kõige visamalt võõrvallutajatele vastu pannud maakond. Maakond alistati alles 1227. aastal pärast mitmeid sõjaretki, mil Valjala linnuse piiramise lõpetas ristisõdijate ja muistsete saarlaste vahel sõlmitud leping (vasallileping). Seetõttu jäi Saaremaale tollal eristaatus ning nii mitmedki muistsed vanemad said arvatavasti uute maahärrade vasallideks. Saaremaast endast sai Saare-Lääne piiskopkonna osa.

 

Saarlased tõusid korduvalt edukalt ka sakslaste vastu üles: [[1236]]–[[1241]], [[1261]]–[[1262]] ja [[1343]]–[[1345]] oli Saaremaa võõrvallutajatest vaba. [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal läks ta [[Taani]] koosseisu, mille osaks jäi ta kuni [[1645]]. aastani, mil [[Brömsebro rahu]]ga omastas selle [[Rootsi]]. [[1710]]. aastal vallutas saare Venemaa. Saaremaa jäi eristaatusega piirkonnaks (pooleldi eraldiseisvaks provintsiks, pooleldi maakonnaks) kuni [[1917]]. aastani, mil ta ühendati selgelt Eestimaa rahvuskubermanguga. Sama aasta oktoobris okupeerisid selle sakslased, nende võim kestis kuni [[1918]]. aasta novembrini. [[1919]]. aastal toimus kommunistide provotseeritud [[Saaremaa mäss]], mis oli tingitud ka puudulikust informatsioonist [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] toimunu kohta. Hiljem oli Saaremaa üks sõdadevahelise Eesti Vabariigi üheteistkümnest maakonnast. See likvideeriti [[1950]]. aasta haldusreformiga, mil Eestis moodustati maarajoonid.

 

== Haldusjaotus läbi aegade ==