George Browne: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
5. rida:
Browne tegi Venemaa teenistuses edukat sõjaväelist karjääri: [[1751]]. a sai kindralporutšikuks, [[1756]]. a ülendati kindral ''en chef''iks (täis[[kindral]]). [[1779]]. a andis [[Saksa-Rooma keiser]] [[Joseph II (Saksa-Rooma keiser)|Joseph II]] talle ja tema järeltulijatele õiguse kasutada [[krahv]]itiitlit. [[Seitsmeaastane sõda|Seitsmeaastases sõjas]] sai Browne [[Zorndorfi lahing]]us raskelt haavata ning ta pähe pandi hõbeplaat, mis jäi sinna kuni tema surmani.
Keiser [[Peeter III]] nimetas Browne'i Liivimaa kuberneriks, sellesse ametisse jäi ta kuni oma surmani. [[1775]]. aastal nimetas [[Katariina II]] ta ka Eestimaa kuberneriks. Alates [[1783]]. aastast oli ta Balti kubermangude kindralkuberner ([[Tallinna asehaldurkond|asehaldur]]). Browne oli [[Balti erikord|Balti erikorra]] pooldaja, kuid samas püüdis ta parandada ka lihtrahva olukorda. [[Baltisakslased|Baltisaksa]] mõisnike vastuseisu tõttu ei õnnestunud tal küll selles vallas eriti midagi korda saata. [[Asehaldusaeg|Asehaldusajal]] püüdis ta Balti aadlikke ja keskvõimu lepitada. [[1784]]. aastal otsustas ta uue maakonnakeskusena rajada [[Võru]] linna. Browne on siiani vanim Eestit valitsenud inimene, ta suri ametis olles 94-aastaselt.
Ta oli kantud [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa]], [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa]] ja [[Kuramaa rüütelkond|Kuramaa rüütelkonna]] matriklisse. Talle kuulus Liivimaa alal mitu mõisat: [[Sigulda]], [[Smiltene]], [[Võrumõisa]], [[Gāle]], [[Paltmale]], [[Šenberga]], [[Pianava]], [[Bāltamuiža]] ja [[Džūkste]].
| |||