Tektiidid: erinevus redaktsioonide vahel

Tektiitide suurus ulatub kuni 10 cm. Tektiite, mille läbimõõt jääb alla 1 mm, nimetatakse [[mikrotektiit]]ideks. [[Amorfsus|Amorfse]] struktuuri poolest sarnanevad nad [[obsidiaan]]ile, kuid erinevalt obsidiaanist ei sisalda nad lenduvaid ühendeid. Klaas, millest tektiidid koosnevad, on reeglina mittehomogeense koostise ning keeruka kujuga kihtidest koosneva struktuuriga. See viitab tektiitide kiirele moodustumisele, kuid vedelana püsisid nad liiga lühikest aega, et nende koostis ja struktuur oleksid saanud homogeniseeruda. Paljude tektiitide kuju on aerodünaamiline, mis viitab sellele, et vedel aine on tahkunud klaasiks õhus lennates.

 

 

Tektiitide päritolu ja teke on kaua aega olnud üks [[geoloogia]] seletamatuist küsimustest. Tänaseks ollakse üksmeelel, et tektiidid tekivad [[impaktsündmus]]te tagajärjel, olles plahvatuse läbi üles sulanud ja eemale lennutatud aine kiire tahkumise tulemuseks. On ka leitud [[impaktstruktuur]]e, mida saab tektiitidega seostada. Näiteks moldaviidid on tekkinud [[Saksamaa]]l asuva [[Riesi kraater|Riesi kraatri]] tekkega samaaegselt. [[Aafrika]] tektiidid on aga seotud [[Bosumtwi kraater|Bosumtwi struktuuriga]]. Maailma suurimat tektiidivälja, mis katab suurema osa [[India ookean]]ist, [[Austraalia]]st, [[Indoneesia]]st ja [[Indo-Hiina]]st, pole aga ühegi impaktstruktuuriga kindlalt seostada suudetud.