Absint: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
38. rida:
Klassikalise rohelise ''verte'' [vert] ([[prantsuse keel]]es 'roheline') absindi tegemisel, kui ei kasutata kunstlikke värvaineid, järgneb destilleerimisele ka teine leotamine taimedes, mis annavad värvi ning lisavad maitsevarjundeid. Neist taimedest on põhilised, mida kasutatakse peaaegu alati, [[pontose puju]] (''Artemisia pontica''), [[meliss]] ja [[iisop]]. Sellisel teel saadud joogile annab värvuse taimedest eraldunud [[klorofüll]] ja jook on kahvatu-, [[smaragd]]roheline – kunstlikult värvitud joogid on aga helerohelised. Et klorofüll pika aja peale laguneb, siis nii nagu [[leht|puulehed]], muutub ka absint seistes pruuniks. Sellist pruuni absinti nimetatakse prantsuse keeles ''feuille morte'' [föj mort] (sõna-sõnalt 'surnud leht' ehk sügisleht), ja selline tulemus on üldiselt soovitav.
 
Kui aga kolmas, värvi lisamise samm jäetakse tegemata ning jook jäetakse värvituks, nimetatakse sellist absinti ''blanche'' [blašš] (prantsuse keeles 'valge'), või [[Šveits]]is tehtu kohta ''bleue'' [blöö] (prantsuse keeles 'sinine'), kus sellist tüüpi absinti on palju traditsionaalselttraditsiooniliselt toodetud. ''Blanche''<nowiki>'</nowiki>ide ja ''bleue''<nowiki>'</nowiki>ide erinevuseks ''verte''<nowiki>'</nowiki>idest ei ole aga ainult värvus, tavaliselt on ka nende retsept erinev.
 
==Serveerimine==