Redaktsioon: 24. august 2007, kell 20:54 redigeeri Siim (arutelu \| kaastöö) 15 888 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 1. jaanuar 2009, kell 17:14 redigeeri eemalda Siim (arutelu \| kaastöö) 15 888 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Õhumass''' on ulatuslik ning horisontaalselt suhteliselt homogeensete omadustega osa [[atmosfäär]]ist. ~~{{keeletoimeta}}~~ '''Õhumass''' on suur [[õhk\|õhukogum]] sarnaste omadustega ([[õhutemperatuur]], niiskus, läbipaistvus). Õhumassid, mis kujunevad [[ekvaator]]i ja [[troopika]] läheduses, on kuumad. [[Polaaralad]]el kujunevad külmad õhumassid. [[Parasvööde]] õhumasside omadused sõltuvad aastaajast: suvel nad on soojad ja talvel külmad. Mandrite kohal on õhumassid kuivad aga merepinna kohal nad on niisked. [[Meteoroloogiline kaart\|Meteoroloogilisel kaardil]] käsitletakse õhumassi iseseisva üksusena, mille liikumist on võimalik päev-päevalt jälgida. Õhumassi omadused määravad kohaliku [[ilm]]a iseärasused, näieks [[õhutemperatuur]]i ja [[sademetehulk\|sademetehulga]]. Õhumassi pindala võib ulatuda miljonitesse ruutkilomeetritesse. Vertikaalselt võib õhumass ulatuda maksimaalselt [[troposfäär]]i ülemise piirini, kuid ulatub enamasti vähem kui pooleni troposfääri vertikaalsest ulatusest. Õhumassi piiri teistsuguste omadustega õhumassiga nimetatakse [[front\|frondiks]].<ref>McGraw-Hill Encyclopedia of Science & Technology (10. trükk). McGraw-Hill (2007). Köide 1 (A–ANO). Lk 282–284. ISBN 0071441433</ref> Eristatakse nelja tüüpi õhumasse:▼ Õhumasside omadused sõltuvad peamiselt tekkepiirkonnast. Madalatel [[laiuskraad]]idel tekivad sooja ning kõrgetel laiuskraadidel jahedama õhuga õhumassid. [[Ookean]]ide kohal tekkinud õhumassid kannavad enam niiskust ning tekitavad seega enam [[sademed\|sademeid]]. [[Manner\|Mandrite]] kohal tekkinud õhumassid on kuivemad. Pikk teekond mere kohal võib aga algselt kontinentaalse õhumassi muuta mereliseks ning vastupidi. Eestis on valitsevaks läänekaartetuuled, mistõttu kujundavad meie ilma peamiselt Põhja-Atlandil tekkinud [[tsüklon]]id ehk niisked ja jahedad õhumassid. Ida poolt tulevad õhumassid toovad Eestisse suvel palava ja kuiva ning talvel krõbeda pakasega ilma. ▲~~Eristatakse~~Sageli eristatakse nelja tüüpi õhumasse: [[Ekvatoriaalne õhumass]] [[Troopiline õhumass]] 8. rida ⟶ 13. rida: *Polaarne ([[arktiline õhumass]] ja [[antarktiline õhumass]]). ==Viited== ~~Iga tüübi õhumass võib olla mandriline või mereline ja see mõjutab õhumassi omadusi.~~ {{viited}} [[Kategooria:~~Klimatoloogia~~Meteoroloogia]]▼ [[cs:Vzduchová hmota]] ▲[[Kategooria:Klimatoloogia]] [[de:Luftmasse]] [[en:air mass]] [[fr:Masse d'air]] [[ko:기단]] [[ja:気団]] [[no:Luftmasse]] [[nn:Luftmasse]] [[pl:Masa powietrza]] [[pt:Massa de ar]] [[ru:Воздушная масса]] [[sk:Vzduchová hmota]] [[fi:Ilmamassa]]

Õhumass: erinevus redaktsioonide vahel