Eesti köök: erinevus redaktsioonide vahel

[[19. sajand]]i teisel poolel hakkasid Eestis koos omandisuhete ja majandusoludega muutuma ka toitumistavad. Järk-järgult said tuntuks ja kättesaadavaks uued toiduained ja -valmistamisviisid. Peamised rahvusvahelised mõjud tulid [[linn]]ade ja [[mõis]]ate kaudu [[Saksamaa]]lt ja [[Venemaa]]lt. [[Vürtspood]]idesse ilmusid müügile [[soolaheeringas]], [[manna]], [[riis]], [[suhkur]], [[kohv]] ja [[vürtsid]]. [[Naisselts]]id hakkasid korraldama [[kokakursused|kokakursusi]], levis [[hoidistamine]].

 

 

Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] said Eesti toitumistavad ulatuslikke mõjutusi ida poolt; [[söökla]]tesse ja [[restoran]]idesse jõudsid [[borš]], [[seljanka]], [[rassolnik]], [[hartšoo]], [[pelmeenid]] jms. Tunda andis samas toiduainete ja eriti [[maitseained|maitseainete]] piiratud valik.

 

 

 

*[http://www.eestitoit.ee/ Eesti toidu infoserver]

{{täienda}}

 

 

[[cv:Эстон апат-çимĕçĕ]]