Eesti taru: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Improvisaator (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
P toim
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2008}}
'''Eesti taru''' oli algselt kolmest küljest soojustatud. Sinna mahtus 12 pesaraami. Veel oli sellel tarul raamide ja katuse vahel kõrge krae, mille tõttu oli arvestatud et sinna pannakse 12-raamiline täismagasini korpus peale, meenutas sellega korpus taru. Katus oli viilkatus (mõlemat külge mööda jookseb vesi maha. Seda taru nimetati [[Tartu taru]]ks. Tema raami sisemõõdud olid 400x250 ja seda kasutati pöhiliselt 1907-1928, siis töötati välja eesti taru, mida kasutatakse siiani. Aluseks võeti raamimõõt mida kasutati tartu tarus. Veel muudeti tarus olevaid seinu. Tartu tarul oli kolm soojustatud seina kuid eesti tarul jäeti kaks soojustatud seina (esi- ja tagu sein).Tänu sellele, et kaotati üks sein (otsasein), mahub nüüd 16 pesaraami. Veel muudeti katust, lamp katuseks. Seda oli lihtsam ehitada. Ka muudeti raamide peal olevat kraed. Tänu sellele on lihtsam töötada. Kuna krae on madalam, tehti poole raamilised raamid, mida nimetatakse pooleraamiline magasin. Edaspidi tehti 16 raamilise sellest laiem variant kuhu mahub 22 raami. Sellega sai temast [[lamavtaru]].