Hübriid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
tõin välja loomahübriide sektsiooni |
||
5. rida:
Hübriidide aretus on väga levinud [[põllumajandus]]es ja [[loomakasvatus]]es. Näiteks mitmed hübriidtaimed annavad võrreldes algupäraste liikidega märksa suuremat saaki ([[heteroos]]) ja võivad olla resistentsemad haigustele.
Eesti pärismaiste taimede seas esineb perekondadevahelise hübriidina näiteks [[jäneskastik]]u (''Calamagrostis epigeios'') ja [[rand-luidekaer]]a (''Ammophila arenaria'') vaheline hübriid [[balti luidekastik]] (''x Ammocalamagrostis baltica''), mis on vähemalt osaliselt fertiilne.
Lähedaste liikide puhul esineb looduslikke hübriide paljude liikide puhul, ent enamasti väikese sagedusega; seejuures on hübriidid sageli fertiilsed (järglaste andmise võimelised). Mida erinevamad on vanemad, seda harvem on hübridiseerumine ning seda suurema tõenäosusega on hübriidid steriilsed (suguvõimetud).
== Loomahübriide ==
*[[muul (loom)|muul]] (hobusemära ja eeslitäku ristand)
*[[bester]] ([[beluuga]] ja [[sterlet]]i ristand)
*[[sebroid]] ([[sebra]] ja [[hobune|hobuse]] või [[eesel|eesli]] ristand)
== Vaata ka ==
|