Balti laevastik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
5. rida:
Balti Laevastiku põhipunktid olid [[Peterburi]], [[Kroonlinn]]aga, [[Tallinn]]a, [[Paldiski]] ja Läti [[Liepaja]] [[sadam]]ad.
 
Peale 1918. aasta veebruari ja oktoobripööret ning Balti riikide ja Soome iseseisvumist, oli Balti Laevastiku kodusadamaiks ainult Peterburg ja Kroonlinn.
 
1928. aastal anti Balti laevastikule aunimetus [[Punalipu orden|Punalipuline]]. Edaspidi kandis nime Punalipuline Balti Laevastik ([[vene keel|vene]] ''Краснознамённый Балтийский флот''), kodusõja ajal üles näidatud kangelaslikkuse eest.
 
Peale [[Talvesõda]] Soomega ja Balti riikide okupeerimist taastas Balti mere laevastik 1940. aastal oma endised baasid Eestis([[Tallinn]] ja [[Paldiski]]) ja Lätis ning hõivas ka [[Hanko]] piirkonna ja Karjala kannase oma sõjalaevastiku baasidena.
 
Aastal [[1946]] Punalipulisest Balti Laevastikust 2 laevastikku '''Põhja-Balti 8. laevastik''', keskusega Tallinnas ja '''Lõuna-Balti 4. laevastik''', keskusega [[Kaliningrad]]is [[Baltiisk]]is.
 
1955 liideti Põhja- ja Lõuna-Balti laevastik jällegi ühiseks Punalipuliseks Balti laevastikuks. Samasse aega (1956) jääb ka Soomele [[Porkkala]] mereväebaasi tagastamine.
1965. aastal anti Punalipulisele Balti Laevastikule aunimetus '''Kahe Punalipuga Balti laevastik'''.
 
==Juhid ja organisatsioon==
94. rida:
* [[Kalevi pataljon]]i hooned - ?,
* kogu Eesti õhutõrje kahurvägi,
* ning veel - arsenalide, tehaste, hotellide, teatrite, kinoteatritekinode, kaubamajade, gümnaasiumide, lennuväljade ja elumajade nimekiri Tallinnas <ref>1940 год в Эстонии. Документы и материалы. С. 110—III. </ref> .
 
== Balti laevastiku luuretegevus Eestis ==