Hübriid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
algust |
Resümee puudub |
||
5. rida:
Hübriidide aretus on väga levinud [[põllumajandus]]es ja [[loomakasvatus]]es. Näiteks mitmed hübriidtaimed annavad võrreldes algupäraste liikidega märksa suuremat saaki ([[heteroos]]) ja võivad olla resistentsemad haigustele.
Loomade
Eesti pärismaiste taimede seas esineb perekondadevahelise hübriidina näiteks [[jäneskastik]]u (''Calamagrostis epigeios'') ja [[rand-luidekaer]]a (''Ammophila arenaria'') vaheline hübriid [[balti luidekastik]] (''x Ammocalamagrostis baltica''), mis on vähemalt osaliselt fertiilne.
Lähedaste liikide puhul esineb looduslikke hübriide paljude liikide puhul, ent enamasti väikese sagedusega; seejuures on hübriidid sageli fertiilsed (järglaste andmise võimelised). Mida erinevamad on vanemad, seda harvem on hübridiseerumine ning seda suurema tõenäosusega on hübriidid steriilsed (suguvõimetud).
== Vaata ka ==
|