Eduskunna hoone: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
RobertRSMN (arutelu | kaastöö) |
|||
13. rida:
Parlament tegutses kuni [[1930]]. aastate alguseni ajutistes ruumides. Aastatel 1907-[[1910]] peeti parlamendi istungeid Helsingi VPK (vabatahtlik tuletõrje) majas Kesktänaval (''Keskuskadu'') ja [[1911]]-1930 Heimola majas, mis asus siis Valitsuse tänaval (''Hallituskadu''). Praegu pole enam seda maja alles, mis [[1969]]. aastal lammutati ja asemele ehitati uus kaasaegne hoone. Ka tänav on saanud uue nime ja on nüüd Ülikooli tänav (''Yliopistokatu''). Heimola maja on Soome ajaloos oluline sellepoolest, et seal võeti [[6. detsember|6. detsembril]] [[1918]]. aastal vastu Soome iseseisvumise deklaratsioon. Valitsus ja parlamendi juhatus ning raamatukogu tegutsesid maapäevahoones, mille laiendamist parlamendihooneks peeti pikka aega üheks võimaluseks.
[[1923]]. aastal korraldati parlamendihoone aukoha suhtes konkurss. Tähetorni mäe asemel valiti uueks asukohaks kaljune Arkadia mägi (''Arkadianmäki'') [[Mannerheimi tee]] (''Mannerheimintien'') ääres [[Etu-Töölö]]s. Järgmisel aastal korraldati parlamendihoone arhitektuurikonkurss, kus võidutööks tuli arhitektuuribüroo Borg-Sirén-Åberg pakkumine ''Oratoribus''. Võistlustöö peamisest loojast arhitekt [[Johan Sigfrid Sirén|J. S. Sirénist]], sai projekti elluviija. Hoone ehitamist alustati [[1926]]. aastal ja see valmis [[1931]]. aastal. Parlamendihoone pühitseti avatuks [[7. märts]]il 1931. aastal.
=== 1978. aasta juurdeehitus ===
| |||