Redaktsioon: 29. detsember 2008, kell 01:29 redigeeri Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 74 890 muudatust P →‎"ABC-Kiria": typo ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 29. detsember 2008, kell 01:51 redigeeri eemalda Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 74 890 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[Image:Mikael Agricola by Albert Edelfelt.jpg\|thumb\|[[Albert Edelfelt]]: Mikael Agricola]] '''Mikael Agricola''' (umbes [[1510]] [[Uusimaa]], [[Torsby]] – [[9. aprill]] [[1557]] [[Kyrönniemi]]) oli [[Soome]] [[vaimulik]], [[soome keel\|soome kirjakeele]] rajaja, üks tähtsamaid [[reformatsioon]]i edendajaid ~~[[Soome]]s~~Soomes. ==Elulugu== ===Lapsepõlv=== '''Mikael Olavinpoika''' ('''Mikko Olavinpoika''', '''Michael Olaui''', '''Mikkel Olafsson''') sündis umbes 1510 [[Uusimaa]]l [[Pernå vald\|Pernå vallas]] [[Torsby]] külas. Ta ristiti [[Pernå kirik]]u [[kaitsepühak]]u järgi. Ta pärines jõuka talupoja perekonnast. Tal oli kolm õde, kelle nimed pole teada. Poiss oli väga teadmishimuline ja andekas. Tema õpetajad panid nähtavasti tähele tema keelteandi ning kirikuõpetaja Bartholomeus saatis ta [[Viiburi]]sse, kus ta õppis [[Johannes Erasmi]] [[ladinakool]]is ning sai mõningat ettevalmistust preestriametiks. ===Õpiaastad=== Viiburis õppides võttis ta endale perekonnanimeks Agricola 'põlluharija'. Tolleaegsetel esimese põlvkonna haritlastel oli kombeks võtta perekonnanimi isa ameti järgi. Tõenäoliselt Viiburis puutus Agricola esimest korda kokku [[reformatsioon]]i ja [[humanism]]iga. [[Viiburi ~~lossi~~loss]]i valitseja oli saksa krahv Johann, kes oli olnud [[Rootsi]] [[Rootsi kuningas\|kuninga]] [[Gustav I]] Vasa teenistuses. Krahv oli reformatsiooni toetaja ning tema lähikonnas peeti juba [[luterlus\|luterlikke]] [[jumalateenistus]]i. Agricola õppis Viiburis kaheksa aastat. Aastal [[1528]] läks Agricola koos oma õpetajaga [[Turu]] linna, mis oli Rootsi võimu keskus Soomes ja [[Turu piiskopkond\|piiskopkonna]] keskus, ning temast sai [[kirjutaja]] piiskop [[Martinus Skytte]] (Martin Skytte) juures. Turus tutvus Agricola [[Martin Luther]]i esimese soome päritolu üliõpilase [[Petrus Särkilahti]]ga, kes levitas innukalt reformatsiooniideed. Kui Petrus Särkilahti [[1529]] suri, oli Agricola kord tema tööd jätkata. Ta pühitseti [[preester\|preestriks]] arvatavasti [[1531]]. aastal. Umbes samal ajal algas Soomes reformatsioon. Aastal [[1536]] saatis Turu piiskop ta [[Saksamaa]]le [[Wittenberg]]i õppima. Ta keskendus [[vanakreeka keel\|kreeka keel]]e eksperdi [[Philipp Melanchthon]]i loengutele. Wittenbergis tutvus ta ka Lutheriga. Ta sai mõlemalt reformaatorilt soovituskirja kuningas Gustav Vasale. Ta saatis kuningale kaks kirja, paludes kinnitust stipendiumile. Kui kinnitus saabus, ostis ta palju raamatuid (näiteks [[Aristoteles]]e kogutud teosed). Aastal [[1537]] asus ta [[Uus Testament\|Uut Testamenti]] [[soome keel]]de tõlkima. ===Hilisem elu=== Aastal [[1539]] naasis Agricola [[magister\|magistrikraadiga]] Turusse ning temast sai lõpuks Turu katedraalkooli rektor. Talle ei meeldinud see töö ning ta nimetas õpilasi taltsutamata elajateks. Selleks ajaks oli Gustav Vasa oma võimu kindlustades ja reformatsiooni edendades kiriku varad konfiskeerinud. Aastal [[1544]] sai Agricola kroonilt käsu saata mõned andekad noormehed [[Stockholm]]i [[maksuametnik]]eks. Agricola millegipärast ei allunud sellele korraldusele ning järgmisel aastal ta sai uuesti sama käsu, seekord ähvardavamas toonis. Tõenäoliselt ei mõjunud see vahejuhtum tema suhetele kuningaga hästi. Rektorina töötamise ajal kirjutas Agricola palju. Aastal [[1546]] leidis aset [[Turu suur tulekahju]], milles hävis Agricola kodu ja kool. [[22. veebruar]]il [[1548]] käskis Gustav Vasa Agricolal rektoriametist tagasi astuda. Sel ajal oli ta juba abielus. Tema abikaasa oli Pirjo Olavintytär (Birgitta Olafsdotter, Brigida Olaui). Agricola ainus poeg [[Christian Agricola]] (Christianus Michaelis Agricola) sündis [[11. detsember\|11. detsembril]] [[1550]] ning oli [[1583]]–[[1586]] [[Tallinn]]a piiskop. 31. rida ⟶ 30. rida: ==Looming== [[Pilt:Abckiria.jpg\|thumb\|ABC-Kiria esileht]] ==="''ABC-Kiria''"=== Agricola mõtles Uue testamendi tõlkimise peale juba varastel õpiaastatel. Tol ajal aga puudus ühtne soome kirjakeel, mis oleks olnud kõikjal Soome mõistetav. Agricola asus seda välja töötama. Tema esimene raamat "''ABC-Kiria''" oli [[aabits]] ja [[katekismus]], mis trükiti [[1538]]. Raamatu maht oli esmatrükis 16, teises trükis ([[1551]]) 24 lehekülge. Raamatu esmatrükist ei ole säilinud ainsatki täielikku eksemplari. Tiitellehe all on tervitus "''Michael Agricola Christiano Salutem''". See võib olla mõeldud kõigile kristlastele, võib-olla ka aga tema pojale Christian Agricolale, kes esmatrüki ilmumise ajal oli 9-aastane. ==="''Rucouskiria''"=== Agricola [[palveraamat]] "''Rucouskiria''" ilmus trükist märtsis [[1544]]. Raamatu alguses kirjutas Agricola mitmetest üldist haridust puudutavatest asjadest ja reformatsiooni tulemustest Soomes. Raamatus on neli eessõna ja umbes 700 [[palve]]t. Mitmel teemal oli tavalise kahe-kolme asemel 12 eri palvet. See on tema kõige iseseisvam teos. Raamatu maht on umbes 900 lehekülge. Autor toetus muuhulgas Lutheri, Melanchthoni ja [[Erasmus Rotterdamist\|Rotterdami Erasmuse]] töödele. Samuti kasutas ta näiteks [[Otto Brunsfeld]]i Piibli palvete kogumikku aastast [[1528]]. Tolleaegse kombe kohaselt sisaldas palveraamat ka [[igavene kalender\|igavest kalendrit]] ja [[astroloogia\|astroloogilisi]] juhtnööre tervise hoidmiseks. Igavese kalendri peamine allikas oli [[Wittenbergi ülikool]]i [[matemaatika]][[professor]]i [[Erasmus Reinhold]]i kalender 1543. aastaks. Iga kuu lõpus on kuus soomekeelset vemmalvärssi ning mõned laused proosas, kus antakse juhtnööre elu ning haiguste ja nende ravi kohta, sealhulgas [[toitumine\|toitumisest]], [[saun\|saunaskäimisest]]~~askäimisest~~, [[kupud\|kuppude]] panekust, [[aadrilaskmine\|aadrilaskmisest]] ning [[ravim]]ite tarvitamisest. Kalendris on tärniga ära märgitud ''[[dies aegyptiacae]]'', halva õnne päevad, mil ei tohtinud ühtegi ettevõtmist alustada. Meditsiini puudutavas osas mainitakse [[al-Mansur]]i, [[Hippokrates]]t, [[Galenos]]t, [[Johannes Milanost\|Milano Johannes]]t, [[Ibn Sīnā]]t, [[Ibn Rušd]]i, [[ar-Razi]]d, [[Seneca]]t, [[Isaac Judaeus]]t, [[Johannes Mesuë]]t, [[Platon]]it, [[Ptolemaios]]t, [[Marcus Manilius]]t ja [[Philipp Melanchthon]]i. ==="''Se Wsi Testamentti''" (Uus Testament)=== Agricola kõige väljapaistvam raamat on esimene soomekeelne Uue Testamendi tõlge. Käsikiri valmis [[1543]], kuid korrigeerimine võttis veel viis aastat aega. Töö võttis kokku 11 aastat. Uus Testament trükiti Stockholmis [[1548]]. Keel põhineb Turu murdel. Raamatu maht on 718 lehekülge ning ta sisaldab palju illustratsioone. Ta sisaldab praktilise eessõna ja teoloogilise eessõna. Praktilises eessõnas põhjendab Agricola, miks ta kasutab turu murret, ning jutustab, kuidas kristlus Soome jõudis. Teoloogilises eessõnas ütleb Agricola, et tema tõlge põhineb kreeka algtekstil, Rotterdami Erasmuse ladinakeelsel kogumikul, Martin Lutheri saksa tõlkel ning [[Olaus Petri]] [[Piibel\|piiblitel]]. Ta selgitab ka, miks ta pidi looma palju uusi sõnu, ning ütleb, et loodab nende juurdumist (nüüd nad ongi juurdunud). 59. rida ⟶ 57. rida: Wittenbergis olles tõlkis Agricola soome keelde kolm väiksemat liturgilist raamatut, mis ilmusid [[1549]]. ''"Käsikirja Castesta ia muista Christikunnan Menoista"'' sisaldab [[ristimine\|ristimis]]-, [[laulatus]]- ja [[matus]]etalituse korra ning kõnesid haigetele, leinajatele ja surijatele. Ristimise ja abielu osa pärineb Lutherilt, suurem osa on aga tõlgitud [[Olaus Petri]] analoogilisest raamatust. On ka väiksemaid osi, mis on tõlgitud [[Caspar Huberinus]]e töödest. ''"Messu eli Herran echtolinen"'' sisaldab jumalateenistuse korra. Ka see raamat põhineb Olaus Petri töödel ja mõningatel soomekeelsetel käsikirjadel. Agricola kuulutab seal välja ka Uue Testamendi tõlkimise kava. ''"Se meiden Herran Jesusen Christusen Pina, ylesnousemus ia tauiaisen Astumus, niste Neliest Euangelisterist coghottuon"'' räägib [[Jeesus]]e Kristuse kannatusest. Raamat on kokku pandud nelja [[evangeelium]]i tekstide põhjal. See raamat on tugevasti mõjutatud Wittenbergis õpetanud [[Johannes Bugenhagen]]ist. Tõlge on tehtud põhiliselt saksa keelest, mõned osad on mõjutatud ka rootsikeelsest tõlkest ning muidugi on ta ka ise kreeka keelest tõlkinud. ==Soome kirjakeel== 76. rida ⟶ 74. rida: ''hallitus'' 'valitsus' ''hengellinen'' 'vaimulik' ==Teosed== "''Rucouskiria Bibliasta''" ([[1544]]) "''Dauidin Psaltari''" ([[1551]]) == Kirjandus == * [[Paul Alvre]], "Mikael Agricola emakeelest ja selle eestipärasustest" – [[Keel ja Kirjandus]] [[1995]], nr. 7, lk. 449–454 (bibliograafia joonealustes märkustes) {{täienda}}

Mikael Agricola: erinevus redaktsioonide vahel