Aleatoorika: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
5. rida:
risk, juhus) on [[muusika]] [[kompositsioonimeetod]], mille puhul [[heliteos]]e kõik või üksikud [[struktuur (muusika)|stuktuurid]] põhinevad [[juhus]]el.
Aleatoorika vastandmõisteks võib pidada [[predeterminatsioon]]i, mille puhul iga järgnev muusikaline struktuur on ranges seoses eelmisega (vt. [[seriaalne meetod]]). [[Helilooming]]u ja [[interpretatsioon (muusika)|interpretatsiooni]] praktikas räägitakse "kontrollimata aleatoorikast" ning "kontrollitud aleatoorikast". Kontrollimata aleatoorikat on kasutanud näiteks [[John Cage]] (1912-1992) ja [[Vinko Globokar]] (s.1934), kontrollitud aleatoorikat [[Witold Lutosławski]] (1913-1994). Eestis cage'likus mõttes kontrollimata aleatoorika kasutamise kohta andmed puuduvad, kontrollitud aleatoorikat leiab [[Jaan Koha]] (Rondo (Aleatooriline rondo) klaverile, 1967), [[Arvo Pärt|Arvo Pärdi]] (Teine sümfoonia,1966; "Musica Syllabica" kaheteistkümnele instrumendile, 1964) ja [[Lepo Sumera]] muusikas.
==Ajalugu==
| |||