Vikipeedia

Aleatoorika: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{toimeta}}
 
'''Aleatoorika''' ([[ladina keel|ladinakeelsest]] sõnast ''aleatorius'' (mängurile kuuluv;
'''Aleatoorika''' on [[muusika]] [[kompositsioonimeetod]], mille puhul [[muusikateos | teose]] kõik või üksikud stuktuurid põhinevad juhusel. ▼
''aleatorium'' - mängupõrgu; ''aleator'' - mängur; ''alea'' - täring, täringumäng, õnnemäng,
▲'''Aleatoorika'''risk, juhus) on [[muusika]] [[kompositsioonimeetod]], mille puhul [[muusikateos | teoseheliteos]]e kõik või üksikud [[struktuur (muusika)|stuktuurid]] põhinevad juhusel[[juhus]]el.
 
Aleatoorika vastandmõisteks võib pidada predeterminatsiooni[[predeterminatsioon]]i, mille puhul iga järgnev muusikaline struktuur on ranges seoses eelmisega (vt. [[seriaalne meetod]]). Heliloomingu[[Helilooming]]u ja [[interpretatsioon (muusika)|interpretatsiooni]] praktikas räägitakse "kontrollimata aleatoorikast" ning "kontrollitud aleatoorikast". Kontrollimata aleatoorikat on kasutanud näiteks [[John Cage]] (1912-1992) ja [[Vinko Globokar]] (s.1934), kontrollitud aleatoorikat [[Witold Lutosławski]] (1913-1994). Eestis cage'likus mõttes kontrollimata aleatoorika kasutamise kohta andmed puuduvad, kontrollitud aleatoorikat leiab [[Jaan Koha]] (Rondo (Aleatooriline rondo) klaverile, 1967), [[Arvo Pärt|Arvo Pärdi]] (Teine sümfoonia,1966; Musica Syllabica" kaheteistkümnele instrumendile, 1964) ja [[Lepo Sumera]] muusikas.
 
==Ajalugu==
Muusikas võttis sõna 'aleatooriline' esimest korda kasutusele [[Werner Meyer-Eppler]] (1913-1960) aastal 1954 statistilise[[statistika]] valdkonna terminina sündmuste[[sündmus]]te kirjeldamisel, mille toimumine on üldiselt kindel, kuid üksikuna juhuslik. Meyer-Eppler kasutab terminit koos elektroakustilis-kompositsioonitehnilise ja informatsiooniteoreetilise terminoloogiaga ([[aleatooriline modulatsioon]], [[aleatooriline signaal]], [[mikroaleatoorika]], [[makroaleatoorika]]). Samal ajal
hakkasid heliloomingusse jõudma [[muusikaline parameeter|kõla- või rütmiparameetrite]] aleatoorilised struktuurid.▼
ja informatsiooniteoreetilise terminoloogiaga (aleatooriline modulatsioon,
aleatooriline signaal, mikroaleatoorika, makroaleatoorika). Samal ajal
▲hakkasid heliloomingusse jõudma kõla- või rütmiparameetrite aleatoorilised struktuurid.
 
[[Karlheinz Stockhausen]] (s.1928) ja [[Pierre Boulez]] (s.1925) kasutasid sõna 'aleatooriline' Darmstadti suvekursustel aastal 1957. Stockhausenil oli 'aleatooriline' üks paljudest statistilistest mõistetest, mida ta oma kompostitsiooniõpetuses kasutas ja millega ta tähistas "statistilist mõtlemist heliloomingus". Boulez kasutas mõistet muusika avatud vormi defineerimisel.
mõtlemist heliloomingus". Boulez kasutas mõistet muusika avatud vormi defineerimisel.
 
Darmstadti suvekursuste kaudu jõudsid sõnad 'aleatooriline' ja 'aleatoorika' laia ringi muusikute ja muusikast kirjutajate sõnavarasse, kusjuures terminit 'aleatoorika' hakati mõistma aleatoorilise printsiibina vastavas kompositisoonitehnikas loodud teostes või kompositsioonitehnika endana.
laia ringi muusikute ja muusikast kirjutajate sõnavarasse, kusjuures terminit
'aleatoorika' hakati mõistma aleatoorilise printsiibina vastavas
kompositisoonitehnikas loodud teostes või kompositsioonitehnika endana.
 
Aleatoorika mõiste on üksikutel autoritel siiski erinev:
 
*Algselt peeti aleatoorika all silmas heliteose osade liigutatavust ([[avatud vorm]]) ning alates kuuekümnendate aastate keskelt ka struktuurset variantsust.
ning alates kuuekümnendate aastate keskelt ka struktuurset variantsust.
 
*Cage 'eksperimentaalne muusika' liitub osade autorite meelest aleatoorika mõistega, osade meelest mitte.
mõistega, osade meelest mitte.
 
*Mõned autorid loevad aleatoorilise muusika hulka ka graafilist[[graafiline notatsioon|graafiliselt noteeritud]] muusikat.
 
*Kui mõned autorid peavad aleatoorika all silmas interpretatsiooniaspektieelkõige muusika aleatoorilise interpreteerimise aspekti, siis teised mõtlevad aleatoorikast kategooriliselt vaid kui kompositsioonimeetodist.
siis teised mõtlevad aleatoorikast kategooriliselt vaid kui kompositsioonimeetodist.
 
==Etümoloogia==
Sõna 'aleatooriline' on pärit ladinakeelsest sõnast ''aleatorius'' (mängurile kuuluv;
''aleatorium'' - mängupõrgu; ''aleator'' - mängur; ''alea'' - täring, täringumäng, õnnemäng,
risk, juhus {(sks.k ''Aleatorisch'' - aleatooriline, it.k. ''alea'' - risk, riisiko; pr.k. ''aléa'' - edule või läbikukkumisele viiv võimalus, elu ettenägematused, risk; ''aléa numérique'' -
juhuslik muutuja; pr.k. ''aléatoir''e; it.k. ''aleatorio''; i.k. ''aleatory, aleatoric'').
 
Adjektiivi 'aleatooriline' kasutatakse nii prantsuse ja itaalia keeles eelkõige tähenduses 'ebakindel, teadmata, kahtlane, küsitav' või 'juhuslik'. Aleatooriliseks nimetatakse ka sündmusi, juhtumeid, protsesse, mille tulemus on ebakindel, teadmata, kahtlane, küsitav või juhusega määratletav.
Aleatooriliseks nimetatakse ka sündmusi, juhtumeid, protsesse, mille tulemus on
ebakindel, teadmata, kahtlane, küsitav või juhusega määratletav.
 
Juriidilises keeles tähendab [[aleatooriline leping]] (pr.k. ''contrat aléatoire'', it.k. ''contratto aleatorio'', i.k. ''aleatory contract'') juhusele tuginevat lepingut, mille jõustumine on ebakindel, teadmata, kahtlane või küsitav.
 
[[Matemaatika]]s ja statistikas rõhutab sõna 'aleatooriline' toetumist juhuse teooriatele tõenäosusarvutuse mõttes. Mõisted ''grandeur, variable aléatoire'' - aleatooriline väärtus, juhuslik muutuja; ''distribution aléatoire'' - tõenäosusjaotus; ''épreuve (tirage, sondage) aléatoire'' - juhuslik katse, ''événement aléatoire'' - juhuslik sündmus; ''erreur aléatoire'' - juhuslik viga ja ''nombre aléatoire'' - juhuslik arv (arv, mille numbrid on saadud ükshaaval loosiga); juhusliku funktsioonina (''fonction aléatoire'') on tähistatav aleatooriline väärtus, mille tõenäosus on aja funktsiooniks.▼
Matemaatikas ja statistikas rõhutab sõna 'aleatooriline' toetumist juhuse
▲teooriatele tõenäosusarvutuse mõttes. Mõisted ''grandeur, variable aléatoire'' - aleatooriline väärtus, juhuslik muutuja; ''distribution aléatoire'' - tõenäosusjaotus; ''épreuve (tirage, sondage) aléatoire'' - juhuslik katse, ''événement aléatoire'' - juhuslik sündmus; ''erreur aléatoire'' - juhuslik viga ja ''nombre aléatoire'' - juhuslik arv (arv, mille numbrid on saadud ükshaaval loosiga); juhusliku funktsioonina (''fonction aléatoire'') on tähistatav aleatooriline väärtus, mille tõenäosus on aja funktsiooniks.
 
Statistilise terminina kasutatakse seda ka osana elektroakustilisest kompositsioonitehnikast ning [[informatsiooniteooria|informatsiooniteoreetilise]] terminina (aleatooriline modulatsioon, aleatooriline signaal) ning nimisõnaks 'aleatoorika' vormituna informatsiooniteoreetilisi termineid 'mikroaleatoorika' ja 'makroaleatoorika' kohaldavana kasutatakse eelkõige muusikalises keelekasutuses.
 
Muusikas kasutatavaid termineid 'aleatooriline' ja 'aleatoorika' on üle kantud ka [[kirjandus]]se ja [[lingvistika]]sse.
kirjandusse ja lingvistikasse.
 
==Vaata ka==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Aleatoorika"