Redaktsioon: 27. detsember 2008, kell 15:17 redigeeri Kalle (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 23 458 muudatust P →‎Peaehitus 1931. aastal ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 28. detsember 2008, kell 11:07 redigeeri eemalda RobertRSMN (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 24 535 muudatust P →‎Peaehitus 1931. aastal Uuem muudatus →
9. rida: [[Pilt:Parliament House of Finland.jpg\|thumb\|250px\|Parlamendihoone.]] Soome esimene ühekojaline parlament valiti [[1907]]. aasta kevadel. Maapäeva vanad kogunemiskohad maapäevahoone (''Säätytalo'') ja ~~rüütlihoone~~rüütelkonnahoone (''Ritarihuone'') olid liiga väiksed 200-le rahvasaadikule ning sellepärast [[1908]]. aastal korraldati parlamendihoone ehitamiseks arhitektuurikonkurss. Konkursi võitis [[Eliel Saarinen]]i projekt, mis oli projekteritud Tähetorni mäele (''Tähtitorninmäki'') massiivse rahvusromantilise parlamendihoonena. Saarineni projekteeritud hoonet siiski ei hakatud kunagi ehitama. Parlament tegutses kuni [[1930]]. aastate alguseni ajutistes ruumides. Aastatel 1907-[[1910]] peeti parlamendi istungeid Helsingi VPK (vabatahtlik tuletõrje) majas Kesktänaval (''Keskuskadu'') ja [[1911]]-1930 Heimola majas, mis asus siis Valitsuse tänaval (''Hallituskadu''). Praegu pole enam seda maja alles, mis [[1969]]. aastal lammutati ja asemele ehitati uus kaasaegne hoone. Ka tänav on saanud uue nime ja on nüüd Ülikooli tänav (''Yliopistokatu''). Heimola maja on Soome ajaloos oluline sellepoolest, et seal võeti [[6. detsember\|6. detsembril]] [[1918]]. aastal vastu Soome iseseisvumise deklaratsioon. Valitsus ja parlamendi juhatus ning raamatukogu tegutsesid maapäevahoones, mille laiendamist parlamendihooneks peeti pikka aega üheks võimaluseks.

Eduskunna hoone: erinevus redaktsioonide vahel