Redaktsioon: 27. detsember 2008, kell 03:53 redigeeri Kalle (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 23 456 muudatust P Uus lehekülg: {{pooleli}}thumb\|300px\|Inimesed istumas parlamendihoone treppidel '''Parlamendihoone''' (Eduskuntatalo, rootsi k. Riksdag...		Redaktsioon: 27. detsember 2008, kell 04:00 redigeeri eemalda Kalle (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 23 456 muudatust P →‎Peaehitus 1930. aastal Uuem muudatus →
9. rida: [[Pilt:Parliament House of Finland.jpg\|thumb\|250px\|Parlamendihoone.]] Soome esimene ühekojaline parlament valiti [[1907]]. aasta kevadel. ~~Mõisavalitsejate~~Maapäeva vanad kogunemiskohad ~~mõisahoone~~maapäevahoone (Säätytalo) ja rüütlihoone (Ritarihuone) olid liiga väiksed 200-le rahvasaadikule ning sellepärast [[1908]]. aastal korraldati parlamendihoone ehitamiseks arhitektuurikonkurss. Konkursi võitis [[Eliel Saarinen]]i projekt, mis oli projekteritud Tähetorni mäele (Tähtitorninmäki) massiivse rahvusromantilise parlamendihoonena. Saarise projekteeritud hoonet siiski ei hakatud kunagi ehitama. Parlament tegutses kuni [[1930]]. aastate alguseni ajutistes ruumides. Aastatel 1907-[[1910]] peeti parlamendi istungeid Helsingi VPK (vabatahtlik tuletõrje) majas Kesktänaval (Keskuskadu) ja [[1911]]-1930 Heimola majas, mis asus siis Valitsuse tänaval (Hallituskadu). Praegu pole enam seda maja alles, mis [[1969]]. aastal lammutati ja asemele ehitati uus kaasaegne hoone. Ka tänav on saanud uue nime ja on nüüd Ülikooli tänav (Yliopistokatu). Heimola maja on Soome ajaloos oluline sellepoolest, et seal võeti [[6. detsember\|6. detsembril]] [[1918]]. aastal vastu Soome iseseisvumise deklaratsioon. Valitsuse ja parlameni juhatus ning raamatukogu tegutsesid mõisahoones, mille laiendamist parlamendihooneks peeti pikka aega üheks võimaluseks.

Eduskunna hoone: erinevus redaktsioonide vahel