Lateriit: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Siim (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Siim (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
10. rida:
 
==Teke==
Lateriit tekib piirkondades, kus on palju [[sademed|sademeid]] ning kõrged [[õhutemperatuur]]id. Mõõdukama kliimaga piirkondades tekivad lateriidi asemel peamiselt savimineraalid. Kui seal lateriiti siiski esineb, on ta tekkinud geoloogilises minevikus, mil antud piirkonna kliima olipraegusestoli praegusest oluliselt erinev. Lateriidi tekke jaoks on oluline ka kuiva aastaaja olemasolu ning [[pinnamood|reljeef]], mis tagab piisava [[põhjavesi|põhjavee]] liikuvuse. Sademeist pärit põhjavesi [[lahustumine|lahustab]] ja viib kivimite koosseisust eelistatult minema [[naatrium]]i, [[kaalium]]i, [[kaltsium]]i, [[magneesium]]i ja [[räni]] ning jätab maha halvemini lahustuvad raua ning alumiiniumi. Lateriidist on kadunud peaaegu kõik algset kivimit moodustanud [[silikaatsed mineraalid]], peamiseks erandiks keemilisele murenemisele väga vastupidav kvarts. Lateriit koosneb peamiselt raua ja alumiiniumi [[oksiid]]idest ja [[hüdroksiid]]idest, [[kvarts]]ist ning [[kaoliniit|kaoliniidist]].
 
Lateriit võib moodustuda paljudest erinevaist kivimeist, kuid kõige tüüpilisemal juhul on lähtekivimiks basalt. Vähem rauda ja rohkem alumiiniumi sisaldavast [[lähtekivim]]ist tekib [[lateriidistumine|lateriidistumise]] teel tavalisest [[boksiit]], mis on peamiseks alumiiniumimaagiks. Näiteks [[graniit|graniidist]] moodustub lateriidistumise tagajärjel tavaliselt heledavärviline boksiit. Samas ei ole siiski kõik boksiidi liigid lateriidistumise teel tekkinud.