Teadustekst: erinevus redaktsioonide vahel

{{vikinda}}

{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2008}}

'''Teadustekst''' on [[teadus]]es [[tekst]], mis esitab [[uurimistöö]] tulemusi ja [[teaduslikkus|teaduslikke]] arusaamu.

 

 

Olgugi et teadustekstide koostamisel on paljudes teadusvaldkondades ajaloo jooksul kujunenud võrdlemisi kindlad ja vahel vägagi detailsed [[reegel|reeglid]], [[standard]]id ja [[kriteerium]]id, võivad paljud nõuded sõltuvalt [[teaduslik koolkond|teaduslikust koolkonnast]], [[paradigma]]st, [[teadusvaldkond|teadusvaldkonnast]], [[kultuur]]ist või ka teadusteksti publitseerijast erineda.

 

==Teadusteksti kujunemislugu==

 

Eristuvad loodusteaduslikud, humanitaarteaduslikud, sotsiaalteaduslikud teadustekstid. Näiteks oli 20. sajandi viimasest veerandist alates paljudes loodusteaduslikes ajakirjades reglementeeritud nii artikli alaosade pealkirjad (näiteks on need "Sissejuhatus", "Materjal ja metoodika", "Tulemused", "Arutelu", "Tänuavaldused", "Kirjandus") kui nende osade sisu. Väga täpselt on enamasti reglementeeritud kirjanduse viidete standard ja kirjete punktuatsioon.

 

Empiirilist materjali esitatakse teadustekstis ainult vajaduse korral teoreetilise lähenemise selgitamiseks.

 

Väitekiri on teadusliku (uurimis)materjali esmane esitamine autori(te) poolt; uurija uurimistegevuse dokumenteerimine; väitekirja eristab teistest teadustekstide formaatidest uurimustöö detailne dokumenteerimine, mis võimaldab lugejal jälgida miks ja kuidas töö läbi viidi. Väitekiri peab vastama kahele tingimusele: tõstatama probleemi või esitama küsimuse, millega ei ole seniavaldatud allikates tegeletud; väitekiri peab näitama probleemi lahenduse(d) või vastama küsimustele.

 

Erinevalt näiteks teadusaruandest või muust vähemmahukamast teadustekstist, milles tutvustatakse ainult uurimistöö vahetulemusi, esitatakse väitekirjas uurimistöö lõplikud tulemused.

 

Kuigi osa väitekirjast võib olla näiteks teadusartikli või teadusaruande stiilis, on väitekiri siiski kõige põhjalikum viis teadusteksti esitamiseks. Vormilised nõuded on paljuski konkreetsele teadusasutusele spetsiifilised.

 

Tavaliselt on väitekirja koostamine magistri- või doktoriõpingute kulminatsiooniks. Väitekiri püüab anda magistranti või doktoranti hindavale komisjonile kinnituse, et läbi viidud teadusuuring on vastavat kraadi väärt.

 

 

Üliõpilase seisukohalt on väitekirja eesmärk kindlustada teaduskraad. Akadeemilise kogukonna seisukohalt on peaeesmärk dokumenteerida üliõpilase uurimustöö. Kuigi enamik väitekirju on avaldatud ka ajakirjades teadusartiklitena, on väitekiri siiski detailne dokument, mis võimaldab huvitatutel teada saada, mida töö endast kujutas ja kuidas see teostati. Sel põhjusel loetakse väitekirja teiste kraaditaotlejate poolt, seda eriti nende poolt, kes töötavad töö autoriga samas töörühmas<ref>http://stripe.colorado.edu/~carpenh/links.htm</ref>.

:g) allikad

:h) lisad

 

===Monograafia===

Monograafia - teadusliku kommunikatsiooni vorm teadlaselt teadlaskonnale, tavaliselt raamatu vormis. Oma olemuselt on monograafia detailne ja spetsiifiline tekst. Monograafia võib olla kirjutatud ühe või mitme autori poolt. Monograafia on sageli samaväärne pikema ülevaateartikliga (review article).

Monograafia - mingit probleemi või selle üht aspekti või mõnda isikut ammendavalt käsitlev ja iseseisva väljaandena avaldatud teaduslik uurimus. Monograafias peab olema esitatud antud teadusvaldkonna jaoks olulise teadusliku probleemi uudne lahendus. Selgelt peavad olema esile toodud autori poolt põhiseisukohad ja väited ning kirjeldatud nendeni jõudmise protseduure.

 

===Teadusartikkel===

Eelretsenseeritud teaduspublikatsioon on teadusartikkel või üksikväljaanne, mida enne avaldamist (paberkandjal või elektrooniliselt) on lugenud ja kirjaliku arvamuse andnud vähemalt üks vastavat valdkonda hästi tundev retsensent (anonüümne või autorile teadaolev), kes võib olla ajakirja/kogumiku toimetuse liige või väljastpoolt. Väljaande kõikide artiklite läbilugemist toimetaja poolt ning neisse põhiliselt redaktsiooniliste paranduste tegemist ilma retsensiooni vormistamata ja autoreid puudustest teavitamata ei loeta eelretsenseerimiseks. Eelretsenseerituks saab lugeda vaid sellist väljaannet, mille tiitellehel (või selle pöördel) on lisaks toimetuse koosseisule toodud ka retsensentide nimekiri. Eelretsenseeritud väljaande avalehele ei sobi märge: “Artiklite sisu ja ortograafia eest vastutavad autorid”.

Rahvusvahelise levikuga teaduspublikatsioon on artikkel või üksikväljaanne, mis on kättesaadav väljaspool Eestit kas täistekstina (paberkandjal või elektrooniliselt) või refereerituna/indekseerituna erialastes andmebaasides ja referaatajakirjades Muid publikatsioone saab käsitleda rahvusvahelise levikuga publikatsioonina ainult juhul, kui nad on võõrkeelsed või sisaldavad võõrkeelset kokkuvõtet (vähemalt 1 lk) ning nad on toimetuse poolt eraldi saadetud eriala tähtsamatesse andmebaasidesse või referaatajakirjadele, kust peab olema saatjale saabunud positiivne vastus väljaande lülitamise kohta vastavasse andmebaasi/referaatajakirja (sh. internetis).

 

===Teadusaruanne===

Teesid - esitatakse harilikult konverentsidele, eesmärgiks anda lühiülivaade konverentsiettekandest. Alati ei anna ülevaadet ettekandest tervikuna vaid piirdub konteksti avamise ning uurimusküsimuste püstitamisega.

Teesid - tavaliselt kas siis 100-200 sõna või ühe A4 pikkune ettekande kokkuvõte. Üldjuhul ei ole see hinnangut andev ega isiklikku arvamust sisaldav. Teesid peavad andma lugejale piisava informatsiooni ettekandes käsitletavast: ettekande eesmärk, ülevaade sisust, kokkuvõttev empiiriliste tulemuste või esitletava idee/skeemi/mudeli vm formuleering.

 

===Laiendatud teesid===

Posterettekanne võib olla mitut tüüpi (poster talk, poster presentation, poster discussion) ja on üheks ettekande vahendiks, mis on spetsiaalselt mõeldud autori ideede visuaalse esitluse jaoks. Poster võib toetada konkreetset konverentsiettekannet või olla koostatud eraldivaadeldavana.

 

 

== Vaata ka ==

*Wissenschaftliche Texte. Tips zum Umgang mit wisswnschaftlichen Texten. http://leguan.emp.paed.uni-muenchen.de/strategien/lernmedien/wisstexte.html

*[http://www.andronet.ru/CONTENT/pravstat.html Как написать и опубликовать научную статью]