|
== Loodus ==
PindalaSaare pindala on 10 400 km²², mis onmoodustab 63 % osariigi territooriumist,. kuigiHawaii seeon saarsamanimelise isesaarestiku onja ainultosariigi 400suurim 000saar, aastatehkki vana javanuselt on noorimta Havaiiteistest saartest on ta kõige suuremnoorem.
=== Mäed ja vulkaanid ===
Saar on mägine ja vulkaaniline,. Saarel on 1üks aktiivselt tegutsev ja väga aktiivne vulkaan: [[Kīlauea vulkaan]] (kõrgus 1250 meetrit). Teised vulkaanid on: [[Mauna Kea]] (4205 meetrit, uinunud), [[Mauna Loa]] (4169 m, tegutsev), [[Hualālai]] (2521 m, uinunud), ja [[Kohala (vulkaan)|Kohala]] (1670 m, kustunud).
HavaiiHawaii on kujunenud viie vulkaani liitumisel. Neist kirdepoolseim ja vanim, tugevasti kulutatud '''Kohala''' purskas viimati 60 000 aasta eest.
Madalaim saare tippudest on kagurannikul asuv '''Kīlauea''', kõrgus ainult 4078 jalga ehk 1250 meetrit, on hetkel ainuke aktiivne vulkaan Havaiil. Ta nimi tähendab rahutust ja tegelikkuses ta ongi maailma kõige rahutum vulkaan. Viimase 100 aasta jooksul on ta pursanud keskmiselt üks kord iga 11 kuu kohta. Hawaiilased usuvad, et Pele, HavaiiHawaii tulejumalanna asustab igat Hawaii vulkaaniketi vulkaani, kuid ta kodu asuvat Halemaumani kraatris Kīlaueal. Kīlauea on ka kõige paremini teaduslikult uuritud maakeral oma alalise observatooriumiga, mis ehitatud kraatri servale. Laavavoolud võivad tekkida aladelt, kus varem pole olnud aktiivseid purskeid. On arvestatud, et järgmine purse võib esineda Puna piirkonnas. 1959 aastal ärkas ellu Kīlauea Iki kraater, seda pärast 91 aastat suikumist. Kuigi voolud sellestLaavavoolud polnud eriti suured, tekkisid ometi fumaroolidkuid kraatri servadelt,servadele mistekkisid ulatusid 1900 jala kõrguselefumaroolid. Kīlauea on olnud väga rahutu eriti viimase paari aasta jooksul. On toimunud purskeid kuus korra ja arvatakse neid jätkuvat veel pikaks ajaks. Suurimat aktiivsust on üles näidanud Pu’u O’o kraater. Igaüks kel võimalik seda meeldejäävat loodusnähtust näha, võib olla õnnelik.
Enamik saarest koosneb aga kahe saare keskossa jääva vulkaanihiiglase, Mauna Kea ja Mauna Loa laavavooludest. Mauna Kea, mille tipus asub maailmakuulus observatoorium, arvatakse olevat vaikinud ligi viimased 3500 aastat. Mauna Loa laavavoolud ähvardasid, aga veel 1984. aastal saare idarannikult pühkida rohelusse uppuva väikelinna Hilo.
'''Mauna Kea''' on maailma suurima suhtelise kõrgusega mägi, nüüdseks siis kustunud vulkaan, mille kõrgus ookeanipõhjast mõõdetuna on 9750 meetrit on vaieldamatu maailmarekord. Talvel on mäetippus lumi, natuke hiljem tuleb lumi maha ka Mauna Loal.
'''Mauna Loa''', tõlkes Pikk Mägi, kõrgus on märkimisväärne, 4169 meetrit või 13679 jalga. Aga see pole ta kuulsuse põhjuseks. Endine tegutsev vulkaan on 60 miili pikk ja 30 lai, onja moodustunud uumbes 1000010 000 kuupmiilisest raudkõvast laavast, mis teeb tast kõige tihedama konsistentsiga ja massiivsema mäe koonuse maailmas. 1950. aastal purskus tohutu laavakogus Mauna Loa tipust, ulatudes 6750 tuhande jardini aaastas ja moodustas seitse laavajõge, mis voolasid järgemööda 23 päeva. Laavaväli kattis seejärel 35-ruutmiilise maa-ala. Tookord polnud suuremaid purustusi, kuigi Honokua külad olid osaliselt rusustunud. Viimane Mauna Loa purse oli aastal 1984 ja see oli eelviiimasega võrrelduna pisike, kuid siiski ohtlik.
'''Hualalai'''d peavad teadlased suikvel olevaks. Kui ta tulevikus purskukski, siis võib laavamass tohutus koguses ja välkkiirelt maapinnale välja voolata. Peamise tipu kõrval mäe ühel küljel kasvab veerust välja veel teinegi väiksem tipp, mis on veelgi kohutavam. Seda kutsutakse Pu’u Wa’awa’a´ks. 3967 jalga kõrge tipp on vaid natuke lühem, aga äärmiselt aktiivne. Ka on siin obsidiaani hulgad väga suured, suuremad kui üheski teises paigas Hawaiil.
|
