|
=== Mäed ja vulkaanid ===
Saar on mägine ja vulkaaniline, on 1 tegutsev ja väga aktiivne vulkaan: [[Kilauea_vulkaanKīlauea vulkaan]] (12481250 meetrit). Teised vulkaanid on: [[Mauna Kea]] (4205 meetrit, uinunud), [[Mauna Loa]] (4169 m, tegutsev), [[Hualālai]] (2521 m, uinunud), ja [[Kohala (vulkaan)|Kohala]] (1670 m, kustunud).
Havaii on kujunenud viie vulkaani liitumisel. Neist kirdepoolseim ja vanim, tugevasti kulutatud '''Kohala''' purskas viimati 60 000 aasta eest.
Madalaim saare tippudest on kagurannikul asuv '''KilaueaKīlauea''', kõrgus ainult 4078 jalga ehk 12481250 meetrit on hetkel ainuke aktiivne vulkaan Havaiil. Ta nimi tähendab rahutust ja tegelikkuses ta ongi maailma kõige rahutum vulkaan. Viimase 100 aasta jooksul on ta pursanud keskmiselt üks kord iga 11 kuu kohta. Hawaiilased usuvad, et Pele, Havaii tulejumalanna asustab igat Hawaii vulkaaniketi vulkaani, kuid ta kodu asuvat Halemaumani kraatris KilauealKīlaueal. KilaueaKīlauea on ka kõige paremini teaduslikult uuritud maakeral oma alalise observatooriumiga, mis ehitatud kraatri servale. Laavavoolud võivad tekkida aladelt, kus varem pole olnud aktiivseid purskeid. On arvestatud et järgmine purse võib esineda Puna piirkonnas. 1959 aastal ärkas ellu KilaueaKīlauea Iki kraater, seda pärast 91 aastat suikumist. Kuigi voolud sellest polnud eriti suured, tekkisid ometi fumaroolid kraatri servadelt, mis ulatusid 1900 jala kõrgusele. KilaueaKīlauea on olnud väga rahutu eriti viimase paari aasta jooksul. On toimunud purskeid kuus korra ja arvatakse neid jätkuvat veel pikaks ajaks. Suurimat aktiivsust on üles näidanud Pu’u O’o kraater. Igaüks kel võimalik seda meeldejäävat loodusnähtust näha, võib olla õnnelik.
Enamik saarest koosneb aga kahe saare keskossa jääva vulkaanihiiglase, Mauna Kea ja Mauna Loa laavavooludest. Mauna Kea, mille tipus asub maailmakuulus observatoorium, arvatakse olevat vaikinud ligi viimased 3500 aastat. Mauna Loa laavavoolud ähvardasid, aga veel 1984. aastal saare idarannikult pühkida rohelusse uppuva väikelinna Hilo.
|
