'''Hermann Adolf Alexander Schmidt''' ([[27. mai]] [[1831]] [[Muhu saar]] – [[22. aprill]] [[1894]] [[Tartu]]) oli baltisaksa [[arstiteadus|arstiteadlane]] ja [[füsioloogia|füsioloog]].
LõpetasSchmidt lõpetas [[1858]]. aastal [[Tartu ülikool]]i meditsiinidoktori kraadiga. TöötasAastatel [[1862]]–[[1864]] töötas ta samas füsioloogilise keemia ja [[füsioloogia]] eradotsendina, 1864–[[1869]] dotsendina, olles ühtlasi [[Tartu Veterinaariakool]]i õppejõud. Aastatel 1869–[[1894]] oli ta [[Tartu ülikool]]i professor ja füsioloogiakateedri juhataja, [[1877]]–[[1880]] arstiteaduskonna dekaan, [[1885]]–[[1890]] [[Tartu ülikool]]i [[rektor]]. LõiAlexander Schmidt lõi maailmakuulsa [[vere hüübimise fermentatiivne teooria|vere hüübimise fermentatiivse teooria]], pani aluse [[kliiniline hematoloogia|kliinilise hematoloogia]] ja [[vereülekanne|vereülekande]] edenemisele.
== Kirjandust ==
* Maie Toomsalu, "Tartu Ülikooli Vana Anatoomikumi professorid". - Tartu, 2002, lk. 87-91 (Sisaldab ka bibliograafiat)