Uus majanduspoliitika: erinevus redaktsioonide vahel

{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2008}}{{keeletoimeta}}

 

Uue poliitika eesmärk oli tugevadada [[töölisklass]]i ja talurahva liitu ning suurendada töötajate huvi majanduse edendamise vastu. Selle saavutamiseks asendati toiduainete loovutamise kohustus toitlusmaksuga ning lubati ajutiselt erakaubandust.

[[Pilt:Rubel 1924.png|thumb|100px|Hõberubla 1924]]

[[Pilt:Tscherwonetz.jpg|thumb|100px|Kuldtšervoonets 1979]]

 

== NEPi meetmed ==

*väliskapitali kaasamine ettevõtlusesse (Saksa, [[USA]] ja Inglise kapital, kuid poliitilistel põhjustel jäi väliskapitali osakaal väga väikeseks)

*rahareform (uus raha [[tšervoonets]] seoti [[kullastandard]]iga, see lõi eeldused sotsiaalsete olude ja majanduse stabiliseerimiseks)

 

== NEPi lõpp ==

Aastal 1925, pärast [[Lenin]]i surma, oli nepi peamine toetaja [[Nikolai Buhharin]]. Nepi lõpetas 1929. aastal [[Jossif Stalin]], kes algselt oli neppi toetanud, et vastanduda [[Lev Trotski]]le. Selle asemel pöörati peatähelepanu [[kollektiviseerimine|kollektiviseerimisele]], kuna oli suur teraviljakriis ja [[industraliseerimine]] vajas [[viisaastakuplaan]]i täitmiseks ressursse. Stalin väitis, et viljakriis oli tingitud nepist, kus inimesed müüsid oma saaki kõrge hinnaga. Teine põhjendus viljakriisile oli pigem tundud läänes ja põhjendas seda [[rasketööstus]]e eelisarendamisega, mis tekitas tarbekaupade kriisi ja inimesed, kel polnud võimalik neid osta, paigutasid oma raha viljatagavaradesse.

 

 

Leninile järgnenud [[Stalin]] tutvustas täielikku [[plaanimajandus]]t, kogu majanduse renatsionaliseerimist ja 1920ndate lõpus kiire industrialiseerimise poliitikat. Põllumajanduse kollektiviseerimine oli Stalini tuntuim ja hävitavaim osa nepist. On arutatud, kas industrialiseerimine oleks olnud ka ilma selleta võimalik, kui oleks rohkem makse küsitud. Nagu tehti [[Jaapan]]is [[Meiji periood|Meiji]] ajal, [[Bismarck]]i [[Saksamaa]]l ja peale II MS [[Lõuna-Korea]]s ja [[Taiwan]]il.

 

[[Kategooria:Nõukogude Liit]]