Uus majanduspoliitika: erinevus redaktsioonide vahel

'''Uus majanduspoliitika''' ehk '''NEPnepp''' (ka ''nep''; vene keeles ''новая экономическая политика'') oli Nõukogude riigi majanduspoliitika kapitalismist sotsialismi siirdumise ajajärgul [[1921]]. aastast kuni 1930. aastate II pooleni. Seoses [[Suur depressioon|maailma majanduskriisiga]], pidi Nõukogude Venemaa võtma tegema reformi oma majanduspoliitikas ja otsustas üle minema NEPile. NEPi tingimustes säilitas riik kontrolli ja reguleeriva osa majanduses

Aastal 1925, pealepärast [[Lenin]]i surma, oli NEPinepi peamine toetaja [[Nikolai Buhharin]]. NEPiNepi lõpetas 1929. aastal [[Jossif Stalin]], kes algselt oli NEPineppi toetanud, et vastanduda [[Lev Trotski]]le. Selle asemel pöörati peatähelepanu [[kollektiviseerimine|kollektiviseerimisele]], kuna oli suur teraviljakriis ja [[industraliseerimine]] vajas [[viisaastakuplaan]]i täitmiseks ressursse. Stalin väitis, et viljakriis oli tingitud NEPistnepist, kus inimesed müüsid oma saaki kõrge hinnaga. Teine põhjendus viljakriisile oli pigem tundud läänes ja põhjendas seda [[rasketööstus]]e eelisarendamisega, mis tekitas tarbekaupade kriisi ja inimesed, kel polnud võimalik neid osta, paigutasid oma raha viljatagavaradesse.

NEPiNepi vastaseks olid ka [[bolševik]]kude vasakpoolne opositsioon, kes leidis, et NEPnepp on kapitalismi detailidega ja vähendab riigi kontrolli võimalusi. Nad leidsid, et NEPnepp on kommunismi põhimõtete reetmine ja omab pikaajalist majanduslikku negatiivset efekti tulevikus. Kommunistid lugesid NEPiganepiga tekkinud kauplejaid töölistele [[klassivaenlane|klassivaenlasteks]].

KunaEt Lenin pooldas NEPineppi, siis arvation arvatud, et kui ta poleks ära surnud, oleks NEPnepp jätkunud ja kollektiviseerimine ära jäänud või oleks seda teistmoodi tehtud. Lenin on ka NEPinepi kohta öelnud: "Me teeme ühe sammu tagasi selleks, et pärast teha kaks sammu edasi", mis tähendas, et NEPnepp oleks võinud muutuda ka millekski muuks, kui majandusolukord on paranenud.

Leninile järgnenud [[Stalin]] tutvustas täielikku [[plaanimajandus]]t, kogu majanduse renatsionaliseerimist ja 1920ndate lõpus kiire industrialiseerimise poliitikat. Põllumajanduse kollektiviseerimine oli Stalini tuntuim ja hävitavaim osa NEPistnepist. On arutatud, et kas industrialiseerimine oleks olnud ka ilma selleta võimalik, kui oleks rohkem makse küsitud. Nagu tehti [[Jaapan]]is [[Meiji periood|Meiji]] ajal, [[Bismarck]]i [[Saksamaa]]l ja peale II MS [[Lõuna-Korea]]s ja [[Taiwan]]il.