Uus majanduspoliitika: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Uus majanduspoliitika''' ehk '''NEP''' (vene keeles ''новая экономическая политика'') oli Nõukogude riigi majanduspoliitika kapitalismist sotsialismi siirdumise ajajärgul [[1921]]. aastast kuni 1930. aastate II pooleni.
Uue poliitika eesmärk oli tugevadada [[Pilt:Rubel 1924.png|thumb|100px|Hõberubla 1924]]
[[Pilt:Tscherwonetz.jpg|thumb|100px|Kuldtšervoonets 1979]]
== NEPi meetmed ==
*Mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele
**talupoegade toiduainete andmise kohustus asendati [[toitlusmaksuga]], talupoeg võis ülejääke vabalt turustada
*taastati eraettevõtlus (peamiselt loodi väikeettevõtteid ja [[kooperatiiv]]e)
*kasutati ka [[riigikapitalism]]i vorme ([[sündikaadid]] - isemajandavad ettevõtted)
*väliskapitali kaasamine ettevõtlusesse (Saksa, [[USA]] ja Inglise kapital, kuid poliitilistel põhjustel jäi väliskapitali osakaal väga väikeseks)
*rahareform (uus raha [[tšervoonets]] seoti [[kullastandard]]iga, see lõi eeldused sotsiaalsete olude ja majanduse stabiliseerimiseks)
== NEPi lõpp ==
1925, peale [[Lenin]]i surma, oli NEPi peamine toetaja [[Nikolai Buhharin]] NEPi lõpetas 1929 aastal [[Josef Stalin]], kes algselt oli NEPi toetanud, et vastanduda [[Lev Trotski]]le. Selle asemel pöörati peatähelepanu [[kollektiviseerimine|kollektiviseerimisele]], kuna oli suur teraviljakriis ja [[industraliseerimine]] vajas [[viisaastakuplaan]]i täitmiseks ressursse. Stalin väitis, et viljakriis oli tingitud NEPist, kus inimesed müüsid oma saaki kõrge hinnaga. Teine põhjendus viljakriisile oli pigem tundud läänes ja põhjendas seda [[rasketööstus]]e eelisarendamisega, mis tekitas tarbekaupade kriisi ja inimesed, kel polnud võimalik neid osta, paigutasid oma raha viljatagavaradesse.
NEPi vastaseks olid ka [[bolševik]]kude vasakpoolne opositsioon, kes leidis, et NEP on kapitalismi detailidega ja vähendab riigi kontrolli võimalusi. Nad leidsid, et NEP on kommunismi põhimõtete reetmine ja omab pikaajalist majanduslikku negatiivset efekti tulevikus. Kommunistid lugesid NEPiga tekkinud kauplejaid töölistele [[klassivaenlane|klassivaenlasteks]].
Kuna Lenin pooldas NEPi, siis arvati, et kui ta poleks ära surnud, oleks NEP jätkunud ja kollektiviseerimine ära jäänud või oleks seda teistmoodi tehtud. Lenin on ka NEPi kohta öelnud: "Me teeme ühe sammu tagasi selleks, et pärast teha kaks sammu edasi", mis tähendas, et NEP oleks võinud muutuda ka millekski muuks, kui majandusolukord on paranenud.
Leninile järgnenud [[Stalin]] tutvustas täielikku [[plaanimajandus]]t, kogu majanduse renatsionaliseerimist ja 1920ndate lõpus kiire industrialiseerimise poliitikat. Põllumajanduse kollektiviseerimine oli Stalini tuntuim ja hävitavaim osa NEPist. On arutatud, et kas industrialiseerimine oleks olnud ka ilma selleta võimalik, kui oleks rohkem makse küsitud. Nagu tehti [[Jaapan]]is [[Meiji periood|Meiji]] ajal, [[Bismarck]]i [[Saksamaa]]l ja peale II MS [[Lõuna-Korea]]s ja [[Taiwan]]il.
[[Kategooria:Nõukogude Liit]]
[[Kategooria:Venemaa ajalugu]]
[[Kategooria:Majanduspoliitika]]
[[bg:Нова икономическа политика]]
[[ca:Nova Política Econòmica]]
[[cs:Nová ekonomická politika]]
[[de:Neue Ökonomische Politik]]
[[en:New Economic Policy]]
[[eo:Nova Ekonomia Politiko]]
[[es:Nueva Política Económica]]
[[fi:NEP]]
[[fr:Nouvelle politique économique]]
[[he:נא"פ]]
[[id:Kebijakan Ekonomi Baru]]
[[it:Nuova politica economica]]
[[ja:ネップ]]
[[lt:NEP]]
[[lv:Jaunā ekonomiskā politika]]
[[nl:Nieuwe Economische Politiek]]
[[nn:NEP]]
[[no:NEP]]
[[pl:Nowa Polityka Ekonomiczna]]
[[pt:Nova Política Econômica]]
[[ro:Noua Politică Economică]]
[[ru:Новая экономическая политика]]
[[simple:New Economic Policy]]
[[sv:NEP]]
[[tr:NEP]]
[[tt:NEP]]
[[uk:Нова економічна політика]]
[[vi:Chính sách kinh tế mới (Nga)]]
[[zh:新经济政策]]
| |||