Sovhoos: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Oktav (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Oktav (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
4. rida:
 
1988. aastal oli Eestis 136 sovhoosi.
 
 
== Kolhoosi ja sovhoosi võrdlus ==
Sovhoos oli NSV Liidus [[riikliku alluvusega]], kolhoos aga ühismajand, mis kuulus kolhoosnikkudele. Sovhoosnikel oli [[tööraamat]].
 
[[Stalinism]]i ajal sai kolhoosnik sai kolhoosist lahkuda ainult üldkoosoleku loal. Tegelikult otsustas lubamise esimees. Kavalamad, kes lahkuda tahtsid, tegid tööd meelega halvasti või simuleesid isegi joodikud siis lasti kergemini lahti. Venemaal said kolhoosi sundusest lahti poisid kes kroonust tagasi tulid {{lisa viide}}. Pärast 60 aastat Eestis enam kolhoosnikke vägisi kinni ei hoitud. Kolhoosniku aiamaa oli lubatud kuni pool hektarit, sovhoosnikul ja töölisel kuni 0,15 ha{{lisa viide}}.
 
Tehnikaga varustamine oli sovhoosides parem. Näiteks tööriistu töökojale, puure [[keermelõikur]]eid said põllumajandusasutused osta spetsiaalsest laost. Enamik kaupu oli lubatud müüa ainult sovhoosidele{{lisa viide}}. [[Elektrimootor]]eid olid kolhoosidel samuti raske saada. Tuli kavaldada. Tehti näiteks "[[must kassa]]". Kasvatati mõni [[lehm]] või [[siga]] kolhoosi karjas üles aga raamatupidamisse kirja ei pandud. Loom müüdi mõne kolhoosniku (kes liigselt ei lobisenud!) nime all maha ja raha pandi "musta kassasse". Elektrimootoreid toodeti Tallinnas [[Volta tehas]]es. Tehase töötajad varasid neid ja müüsid soovijatele maha (riigi tagant varastamine oli NSV Liidus raskelt karistatav [[kuritegu]]).
 
===Vaata ka===
9. rida ⟶ 17. rida:
* [[Eesti sovhooside loend]]
* [[Kolhoos]]
*[[Sovhoos ja kolhoos]] võrdlus
* [[Riigimõis]]