Homöopaatia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kätte on jõudnud aeg, kus me peame endale tunnistama, et lasteaias oleme käinud, kuid esimene klass on veel kaugel, alles septembris. Kes saab aru H. olemusest, on juba abiturient. Kes aga pole saanud |
PResümee puudub |
||
3. rida:
Homöopaatia teaduslikuks alusepanijaks on [[19. sajand]]i algul elanud Saksa arst [[Christian Friedrich Samuel Hahnemann]] (1755–1843).
Homöopaatias kasutatakse [[haigus]]te ravimiseks ülimalt lahjendatiud [[aine]]id, mis suuremas kontsentratsioonis kutsuksid esile ravitava haigusega sarnaseid [[sümptom]]eid. Homöopaatilised ravimid on tihti nii tugevasti [[vesi|vees]] või [[alkohol]]is lahjendatud, et [[lahus]]es ei pruugi sisalduda enam ainsatki raviaine [[molekul]]i, kuid homöopaatia praktiseerijate kinnitusel on
Homöopaatilises ravis kasutatakse vähemalt kahte käsiraamatut - ''Materia Medicae'' kirjeldab raviaineid ja nende põhjustatavaid sümptomeid. Homöopaatiline repertoorium kirjeldab võimalikke haigustunnuseid ja nende raviks kasutatavaid aineid. Arst, kuulates ära patsiendi, määrab raviks aine, mis mõjutab võimalikult parandavalt kogu inimloomust, e. inimese kolme eksisteerimise tasandit: vaimset, emotsionaalset ning ka füüsilist. Kasutusel on üle 3000 erineva aine - sh ravimtaimed, loomsed produktid, mineraalid jm - millest u 300 on Materia Medicae tüüpi käsiraamatutes põhjalikult kirjeldatud.
| |||